Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Külma sõja kaevikutest tuleb välja saada

    Alljärgnev on vastus Karmo Tüüri kommentaarile ?Vene uutest sadamatest saab kasu ka Eesti? (ÄP 23.11.)
    Tolle kommentaari mõte on selles, et ?mida vähem Vene transiiti, seda suurem on Eesti sõltumatus?. Analoogsete seisukohtadega olen kokku puutunud küll 1995. a, kuid mitte enam 2001. aastal. Lugupeetud kolleeg ei ole ilmselt väljunud veel külma sõja kaevikutest.
    Mõistagi on igal inimesel siin ilmas õigus oma arvamusele. Pöördugem faktide poole. Politoloog Karmo Tüür kritiseerib kedagi akadeemikut, kes naiivselt arvab, et Venemaa transiit annab 60 Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
    Kui see akadeemik on Mihhail Bron?tein, siis lugupeetud Äripäeva lugeja on korduvalt kuulnud minu ekspertarvamust: transiit ja sellega seotud valdkonnad annavad 20 Eesti SKPst.
    Aga kuidas suhtuda andmetesse, mis esitab Karmo Tüür, viidates Soome Pangale. Need arvud näitavad üksnes transpordisektori panust SKPsse. Kuid transiit on peale selle ka rahavood läbi meie pankade ja suurel määral reeksport. Muuseas, transiit on toonud Eestisse mitte niivõrd Vene, kui Ameerika, Hollandi ja Taani kapitali. Paistab, et Eesti politoloogil pole vaja majandust korralikult tunda. Piisab negatiivsest ?ajaloolisest mälestusest?.
    Mis puutub hirmutamisse väitega ?venelased tulevad?, siis võin ma kinnitada härra Karmo Tüürile, et Venemaa strateegiline huvi Eesti vastu on minimaalne. Meie sadamad? Härra Karmo Tüüri rõõmuks ehitavad venelased oma sadamaid. Baas Balti laevastikule? Läänemere sõjalis-strateegiline tähtsus, arvestades maailma jõudude vastaseisu praegu ja lähitulevikus, pole eriti suur. Kuid majanduse vallas hakkab Venemaa osa vältimatult suurenema, kuna talle kuulub kolmandik maailma toormevarudest.
    10-15 aasta pärast katab Venemaa leiukohtadest pärit maagaas kaks kolmandikku Euroopa gaasivajadustest. Ning meie põhjanaaber teeb maksimaalseid jõupingutusi, et Stokmanovskoje leiukohast Euroopasse suunduvad gaasijuhtmed kulgeksid läbi tema territooriumi. Eesti ei ole eriti rikas oma varade poolest. Maailmapanga andmeil oleme ressursside poolest ühe elaniku kohta maailmas 72. kohal.
    Ent kui me kasutame oma asendit lääne ja ida vahelise majandussillana maksimaalselt ära, siis on meie ressursipotentsiaal ekspertide hinnangul 1,5 korda suurem ja selle võrra kiirenevad meie majandusliku ja sotsiaalse arengu võimalused. Armetu ääremaa ja Euroopa tupiku rolli ei vaja tänapäeva maailmas keegi. Kõige vähem Eesti.
    Autor: Mihhail Bron?tein
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.