Artikkel
    • Uudised
    • 29. november 2001 kell 22:00
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti peab muutuma veel avatumaks

    Henriksson rõhus ettekandes sellele, et tal endal on pikaajaline kogemus spetsialistide Eestisse toomisel ning ta on ise välismaalasena pidanud Eestis tööloa saamiseks läbima bürokraatia kadalipu. ?Mina olen Eestis olnud 10 aastast, kuid siiani takerdun küsimuste taha, mis jäävad lahendamata bürokraatia pärast. Tõsi küll, ma ei tee sellest enam probleemi,? nentis ta.
    Henrikssoni sõnul tuleb lihtsustada välismaalastele tööloa taotlemise tingimusi ja taotlemise protsessi.
    ?Ärivaldkonnas võetakse otsuseid vastu kiiresti,? ütles Henriksson. ?Kui ettevõte vajab oma välisriigis asuvasse tütarfirmasse spetsialisti, siis tema saatmine välisriiki otsustatakse kiiresti.? Kuid ettevõtte otsuste elluviimist hakkab takistama Eesti bürokraatia. Halvemal juhul võib ametkondlike keerdukäikude läbimine võtta aega terve aasta.
    Henrikssoni sõnul on välismaalasel Eestis siiski lihtsam toime tulla kui Lätis ja Leedus.
    Samas tuleb Henrikssoni ütlust mööda luua positiivne keskkond inimestele, kes võiksid siia tulla ? nad peaksid end siin hästi tundma.
    Võõraste tulekuks peab olema valmis ka Eesti laiem üldsus. Inimestes peaks soosima tolerantse suhtumise tekkimist, et nad ei võõrastaks inimesi, kel pole samasugune rahvuslik ja kultuuriline taust kui neil endil.
    Unustada ei tohi ka Eestisse tulevate inimeste ootusi ja valmisolekut, et nad ei kardaks riiki, kuhu nad tulevad. Välismaalased peavad tahtma siin töötada. Tuleb luua motivatsioon, et nad tahaksid siia tulla.
    Henrikssoni sõnul peab alustama Eesti tutvustamisest, sest isegi Euroopas pole inimestel suurt aimu, mis ja kus on Eesti. Alles Stockholmis teatakse, kus Eesti asub.
    Eesti peab kasutama oma soodsat geograafilist asukohta enese tutvustamisel. Eesti on keskne punkt Venemaa ja muu Euroopa vahel. See on faktor, mida rõhutades on võimalus tekitada potentsiaalsetes töötajates huvi riigi vastu, toonitas Henriksson.
    Positiivne hoiak peaks tulema igalt poolt, kuid alustada võiks poliitikutest ja riigiasutustest. Kõige tähtsam on aga ajakirjanduse hoiak, meedia aitab luua imagot ? lehti loevad kõik. Siinkohal peab mõtlema nii siseriikliku kui välismaise pressi peale. Info on väga laiale ringile kättesaadav. Kui ajakirjanduses loodud mulje on positiivne, kujuneb selle kaudu ka hea maine.
    Henriksson meenutas, et kolm-neli aastat tagasi kirjutati Soomes negatiivseid lugusid Eestist. Ta rääkis, kuidas Eestis tegutsevad Soome ettevõtjad kutsusid Eestisse kõik sel teemal kirjutavad ajakirjanikud. ?Rääksime neile, et ajakirjanduse negatiivne hoiak takistab kahe riigi suhete arengut ja takistab äri. Peaaegu võimatu oli leida head spetsialisti, kes nõustunuks siia tööle tulema, sest kõik kartsid. Sõnum läks hästi läbi,? ütles Henriksson. Juba poole aastaga muutus pilt päris palju.
    Esimene küsimus on turvatunde loomine, et inimene lihtsalt ei saaks rumala juhuse tõttu peksa ? ka sellest räägitakse mujal.
    Riigisisest valmisolekut luues ei tohi võõrast karta. ?Ära karda, ole avatud. Võta ta vastu ja ole sõber,? toonitas Henriksson. Eestil peab olema valmisolek uue info kasutamiseks. Uut infot saavad tuua välismaised spetsialistid. ?Juuruta uusi kogemusi,? kutsus Henriksson üles ettevõtjaid.
    Eesti peab veel avatumaks muutuma. Soomes on SKP mitu korda suurem kui Eestis. Et Soomele järele jõuda, vajab Eesti palju spetsialiste ? ei saa teha ainult allahanget. Tööjõu hulk Eestis on aga piiratud. Kui Eesti tahab kasvada, peab ta ka sisse tooma oskajaid inimesi.
  • Hetkel kuum
Lagarde: ärge kahelge meie sihikindluses, me pole lõpetanud
Kuue kuu euribor tõusis üle 3 protsendi
Meta aktsia vastas tulemustele rekordilise ralliga Aktsia on tõusnud 23,3%
Raadiosaated
Peeter Koppel: positiivsust on turgudel umbes pooleks aastaks
Teisel poolaastal tasub investoritel hakata riske vähendama, leidis SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel, kui arutles Äripäeva raadios USA Föderaalreservi, peatselt ka Euroopa Keskpanga värskete intressimäärade valguses selle üle, mida võib turgudelt oodata.
Teisel poolaastal tasub investoritel hakata riske vähendama, leidis SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel, kui arutles Äripäeva raadios USA Föderaalreservi, peatselt ka Euroopa Keskpanga värskete intressimäärade valguses selle üle, mida võib turgudelt oodata.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Olavi Lepp: rohepöörde juhtimine on seni olnud killustunud ja ebaveenev
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Lagarde: ärge kahelge meie sihikindluses, me pole lõpetanud
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Taani keskpank kergitas intressimäära vähem kui EKP
Eile uue juhi saanud Taani keskpank teatas 35 punktisest intressimäära tõstmisest, mis jääb Euroopa keskpanga viimasele baasintressi tõusule alla.
Eile uue juhi saanud Taani keskpank teatas 35 punktisest intressimäära tõstmisest, mis jääb Euroopa keskpanga viimasele baasintressi tõusule alla.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Juhtimises on coaching nõu ja tagasiside andmisest tulemuslikum
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Avaliku sektori silmakirjalik saladus: riigiasutused skeemitavad arvetega
Hambaarstide palgad logisevad: maksuamet võitleb ümbrikupalga ja OÜtajatega Tabel: 50 alla 1000eurose palgaga hambaravikliinikut
Kaaperdatud äri: Wendre omanik nõuab endiselt juhtkonnalt kolme miljonit eurot
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus: värske investorite TOPi põnevamad paljastused
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Dividendide TOPDividendide TOP

Suurima omanikutulu teenijad

Suur dividenditüli ajas eduka metalliäri omanikud kohtusse
1
Mikheil Lomtadze8 111 522
2
Väino Kaldoja6 000 000
3
Alar Tamming3 993 300
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad uudised

Raadiosaated
Koondamisnõustamine on kasulik nii töötajale kui ka tööandjale
„Teabevara tunnis“ võtame fookusesse koondamise. Anneli Salminen ettevõttest Talentor Estonia räägib, kuidas aitab koondamisnõustamine ehk outplacement leevendada töötaja pettumust ja emotsioone koondamise korral.
„Teabevara tunnis“ võtame fookusesse koondamise. Anneli Salminen ettevõttest Talentor Estonia räägib, kuidas aitab koondamisnõustamine ehk outplacement leevendada töötaja pettumust ja emotsioone koondamise korral.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Üle 90 protsendi lääne firmadest pole Venemaalt lahkunud
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.