Uus elektri hinna tõus seisab ees aasta pärast

Virkko Lepassalu 03. detsember 2001, 00:00

Peaminister Mart Laar ütles 23. augustil riigikogu liikmete küsimustele vastates: ?Nimetatud (NRG ? autor) tehingu tagajärjel tõuseb elektrienergia hind üsna pika aja jooksul tegelikult 10?15.?

Majandusminister Henrik Hololei lükkas Eesti Eduka Arengu Foorumil eelmisel nädalal selle väite tahtmatult ümber. ?2003. aastal tõuseb hind äritarbijatele 10 lisaks inflatsioonile,? ütles minister. ?Alates 2004. aastast baseerub elektri hinna tõus tootjahinnaindeksil,? kinnitas ta.

Majandusministeeriumist järele pärides selgus, et Hololei väide 2003. aasta järjekordsest hinnatõusust pärineb energiaturu inspektsiooni analüüsil. Inspektsioonil oli juba kuu aega pärast Laari esinemist, s.o septembri teiseks pooleks selge, et 2002. aasta aprilliga hinnatõus ei piirdu.

Inspektsiooni peadirektori asetäitja kohusetäitja Margus Kasepalu kinnitas, et minister ilmselt kogemata eksis, kui kõneles 2003. aasta hinnatõusust ainult äritarbijate jaoks. Teisisõnu, Hololei näitas tulevikku kogemata leebemates värvides. Veelkordne 10protsendiline hinnatõus tuleb 2003. aastal tõenäoliselt üle elada mõlemal tarbijagrupil, nii äri- kui ka eraklientidel.

Hind tõuseb mõlemal grupil põhjusel, et kuna esimese hinnatõusuga soovitakse kaotada kodutarbijate ristsubsideerimine äritarbijate arvel, ei saa 2003. aastal klientidele uuesti järsult erinevaid tariife kehtestada.

Äritarbijaid on Eestis suurusjärgus 20 000?30 000.

Eratarbijad hakkavad 2003. aastal ühe kWh eest seega maksma 1.25?1.30.

?Mõne elektrihinnapaketi puhul kujuneb hinnatõusuks 10 ja mõne puhul vähem,? arvas Kasepalu. Mõne tarbijarühma puhul ei pruugi tõus üldse märkimisväärseks kujunema. Kõik sõltub pakettidest, mida Eesti Energia välja töötab.

Eesti Energia peaks ettevõttena Kasepalu arvates ise olema huvitatud võimalikult tarbijasõbralike pakettide väljatöötamisest, muidu ostetakse tema levitatavat toodet ehk elektrit lihtsalt vähem.

Energiaturu inspektsiooni arvates kujuneb seega 2003. aastal, hiljemalt aga 2004. aastal jätkuv elektri hinna tõus põhjendatuks.

Nimelt peavad elektri tariifid inspektsiooni kinnitusel tagama energiaettevõttele põhjendatud tulukuse. Inspektsioon arvestas Eesti Energia võrkude põhjendatud tulukuse hindamisel ärivalemit, milles arvestatakse ettevõttesse investeeritud varade tootlikkust ja ettevõtte kaalutud keskmise kapitali hinda.

Sellele valemile toetudes leidiski inspektsioon, et uued, 1. aprillil 2002 kehtima hakkavad tariifid veel ei taga Eesti Energiale põhjendatud tulukust, mistõttu prognoositakse veel üht hinnatõusu.

Tulukuseks ehk põhjendatud ärikasumiks hindas inspektsioon Eesti Energia võrkude puhul 950 miljonit krooni aastas. Selle saavutamiseks peaks Eesti Energia aastas kõigepealt 150?200 miljoni krooni ulatuses kulusid kärpima ning siis veel kord, 2003. aastal elektri hinda tõstma. Madal- ja keskpinge tarbijale tähendaks see tariifi tõusu 13,5?15 senti kWh.

Eesti Energia esindajad keeldusid igasugustest 2003. aasta hinnatõusu puudutavatest kommentaaridest.

Riigikogu liige Ignar Fjuk, kes on avalikkuse silmis pälvinud NRG tehingu hukkamõistja kuulsuse, süüdistas Hololei avalduse taustal Laari kas avalikkuse teadlikus eksitamises või teadmatuses: ?10 hinnatõus ka 2003. aastal on midagi muud kui see, mida Laar kõnepuldis (23. augustil saadikute küsimustele vastates ? autor) rääkis. Seal ta ütles, et 10?15 tõuseb elektri hind üldse kokku pika aja jooksul.?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing