Väiksemaid ettevõtjaid vaevab tööjõupuudus

Suure osa ettevõtjate jaoks on kvalifitseeritud oskustööjõu puudumine muutumas oluliseks arengut takistavaks teguriks. Kui veel paari aasta eest näitasid uuringud, et oskustööliste puudumine puudutab peamiselt suurettevõtteid, siis praeguseks on välja kujunenud situatsioon, kus väikese ja keskmise suurusega ettevõtted tõdevad Eesti kutseharidussüsteemi piiratust.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) hiljutises küsitluses selgus, et ettevõtjad tunnetavad järjest enam vajadust oskustööjõu ja sealhulgas universaalsema kutseharidusega inimeste järele. Vajatakse töötajaid, kes suudaksid käsitleda tootmisprotsessi valdkondi laiemalt ja ei oleks niivõrd spetsialiseeritud selle üksikutele osadele.

On selge, et väikeettevõtetele ei ole spetsialistide ettevõttesisene koolitus jõukohane ja riiklik kutsehariduspoliitika peaks seetõttu senisest enam keskenduma nende erialade sisseviimisele, mis on olulised just väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kutseharidussüsteemis tuleb selgusele jõuda ja täpsustada, milliseid erialasid ettevõtjad kõige enam vajavad.

Eesti kutseharidussüsteemi arendamise tegevuskava aastateks 2001-2004 näeb senise tööjõuturu disproportsionaalsuse kaotamiseks ette kutsehariduse omandanute arvu kasvu umbes 8 aastas.

Kuna praegu on kutsekoolides õpetatavad erialad paljuski masstööerialad ja rahuldavad peamiselt suurettevõtete tööjõu vajadust, siis järjest olulisemaks muutub ülejäänud ettevõtete tööjõuturu nõudmisi arvestavate kutsekoolide õppekavade väljaarendamine. Vastasel juhul ei saa rääkida konkurentsivõimelise oskustööjõu koolitamisest. Tegevuskava prognooside tulemusena on Eestis vaja umbes 200 000 inimest meistri, oskustöölise ja tehniku tasemel. Seejuures kasvab tööturg ettevõtluse arvelt 18-20 aastas, mis on võimalik tänu uute ettevõtete loomisele.

Riiklikul kutsehariduspoliitikal peab olema veel ka teine suunitlus ? ettevõtlusega tegelemise motiveerimine. Hetkel alles hakatakse kutsekoolide õppekavadesse lisama kohustuslikus korras ettevõtluse põhialuste õpetamist, mis peaks kutsekooli lõpetanule andma ettekujutuse ettevõtte loomisest ja igapäevasest funktsioneerimisest. Kahjuks ei ole see süsteem veel rakendunud, mistõttu Eesti kaotab hulgaliselt potentsiaalseid ettevõtjaid ja seda eriti maapiirkondades, kus ise endale töökoha loonud inimeste osakaal on niigi madal. Ettevõtliku ellusuhtumise loomine ja ergutamine peab algama võimalikult vara ja kutsekoolidel on selles oma osa.

Kutsehariduse arengustsenaariumid näevad järgnevateks aastateks ette mitmesuguseid ettevõtete ja kutsekoolide vahelisi koostöövorme, mille alusel on võimalik välja selgitada tegelik koolitusvajadus ja korrigeerida õppekavasid.

Üheks oluliseks mõjutajaks saab kahtlemata Euroopa Liidu tööjõuturu arengutrendide arvestamine ja rakendamine Eestis. Selle tulemusena nähakse oskustööjõu ettevalmistamist, kes oleks konkurentsivõimeline nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tööturul.

Eesti jaoks tähendab see olulist struktuurimuutust haridussüsteemis, sest kutseharidusega inimeste osakaal peab tunduvalt tõusma ning seda loomulikult keskhariduse ja kõrgharidusega inimeste arvelt. Tegemist on arengutrendidega, mis peaksid aitama lähitulevikus väikese ja keskmise suurusega ettevõtete tööjõuprobleeme lahendada.

Ühelt poolt tuleb kvalifitseeritud tööjõudu juurde ning teiselt poolt muutub nendele pakutav haridus. Suuresti on see ka ettevõtete endi ülesanne, et oskustööjõu senised puudujäägid (erialaste teadmiste, kvaliteedinõuete või õppimisvõime osas) saaksid kõrvaldatud ettevõtetele vajalikus suunas. Selleks ongi vaja teadvustada erinevate koostöövormide olemasolu. Kutsehariduse vallas paika pandud arengusuunad on õiged, iseasi kas õnnestub lähiaastatel luua neile vastav kutseharidussüsteem.