• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raharünnak Eesti maanteedele

    Kui tänavu investeeriti Eesti maanteedesse 800 miljonit krooni, siis järgmisel aastal on selleks ette nähtud 1,38 miljardit. ?Kuigi liiklejale tunduvad Eesti teekatted enam-vähem normaalsed, oleks 40 neist pidanud tegelikult ammu remonti saama,? ütles maanteeameti peadirektori asetäitja Koit Tsefels.
    Suurem eelarve võimaldab remontida umbes 300 kilomeetrit teed, mis vastaks Eesti tegelikele vajadustele. ?Viimastel aastatel pole saanud vajalikul määral teid remontida ja nüüd tuleb see tasa teha,? ütles Tsefels. Kokku on Eestis kattega teid 8500 km.
    Riigieelarve kõrval rahastatakse teedeehitust ja remonti veel neljast allikast: ISPA abiprogrammist, Euroopa Investeerimispanga laenust, Maailmapanga laenust ja Põhjamaade Investeerimispanga laenust.
    Euroopa Komisjoni eelstruktuurivahendi ISPA (Instrument for Structural Policies for pre-Accession) raames makstakse esimene rahasumma, 35 miljonit krooni maanteede remondi ettevalmistamiseks välja juba tänavu. Tegemist on Ikla?Tallinna?Narva maantee taastusremondi esimese järguga, milleks ISPA on aastaks 2002 eraldanud 199 miljonit, aastaks 2003 aga 330 miljonit krooni.
    Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse väitel peaksid nimetatud tööd olema lõpetatud 2003. aasta lõpuks.
    Projektide ISPA-poolne rahastamine on seotud nõudega, et 25 projektile kuluvast rahast peab leidma abi taotleja, Eesti riik kasutab selleks pangalaenu.
    Euroopa Liidust tulevate rahade eest aastal Eesti maanteid remontiva hakkava ühe firma, ASi Talter maanteede osakonna juhataja Mikk Mutso sõnul ootasid teedeehitajad ISPA raha juba tänavu. ?Kogu Eesti teedeehitus oli rahaga arvestanud,? sõnas ta. ?Konkurss teede remontimiseks kuulutati välja juba aasta tagasi, ümbrikud avati märtsis.?
    Tänu mullusele negatiivsele kogemusele pole Mutso optimistlik ka maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse väite suhtes, et teede remondiks mõeldud raha suureneb aastal 2002 oluliselt. ?Suurtest numbritest räägiti ka aasta tagasi,? ütles ta.
    Euroopa Liidu infosekretariaadi nõuniku Paavo Palgi sõnul on ISPA raha viibimine mõistetav. ?Võrdleksin abiprogramme trammiga, mis küll sõidab aeglaselt ja loksutab, aga lõpuks jõuab kindlalt kohale, sest ta sõidab mööda kindlaid rööpaid,? ütles ta.
    Abi- ja laenuraha suurendavad siiski vaid teedeehituse ja remondiraha, teede hooldetöödeks mõeldud summa järgmisel aastal ei kasva. ?Seega ei saa me ka inflatsiooni arvestades teha sama palju hooldetöid kui tänavu ja teekatete seisukord võib halveneda,? ütles Koit Tsefels. Samaks jääb ka teede pindamise maht, küll plaanitakse remontida rohkem kruusateid, mida Lõuna-Eestis on umbes 60 kõikidest teedest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Metallid kukkusid halvimasse kvartalisse pärast eelmist finantskriisi
Tööstusmetallide alamindeks on teises kvartalis langenud 26%, mis on suurima langus alates 2008. aasta lõpust. Langusele pöördusid metallid pärast Föderaalreservi 0,75protsendipunktist intressimäära tõstmist.
Tööstusmetallide alamindeks on teises kvartalis langenud 26%, mis on suurima langus alates 2008. aasta lõpust. Langusele pöördusid metallid pärast Föderaalreservi 0,75protsendipunktist intressimäära tõstmist.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Euroopas kardetakse sel talvel maagaasi siseturu lõppu
Euroopa Liidu liikmesriikidel tuleb olla valmis ohuks, kus energiaturg sel talvel killustub ja soov üksteist välja aidata kahaneb.
Euroopa Liidu liikmesriikidel tuleb olla valmis ohuks, kus energiaturg sel talvel killustub ja soov üksteist välja aidata kahaneb.
Nädala lood: täiusliku tormi hoiatus ja sügisene külm dušš, maasikakorjajaid ei kusagil
Jaaninädalal huvitas Äripäeva lugejaid enim, mida on öelda tuntud investoritel Madis Müüril ja Jaak Roosaarel. Mõlemad ennustavad keerulisi aegu.
Jaaninädalal huvitas Äripäeva lugejaid enim, mida on öelda tuntud investoritel Madis Müüril ja Jaak Roosaarel. Mõlemad ennustavad keerulisi aegu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.