Raharünnak Eesti maanteedele

Kui tänavu investeeriti Eesti maanteedesse 800 miljonit krooni, siis järgmisel aastal on selleks ette nähtud 1,38 miljardit. ?Kuigi liiklejale tunduvad Eesti teekatted enam-vähem normaalsed, oleks 40 neist pidanud tegelikult ammu remonti saama,? ütles maanteeameti peadirektori asetäitja Koit Tsefels.

Suurem eelarve võimaldab remontida umbes 300 kilomeetrit teed, mis vastaks Eesti tegelikele vajadustele. ?Viimastel aastatel pole saanud vajalikul määral teid remontida ja nüüd tuleb see tasa teha,? ütles Tsefels. Kokku on Eestis kattega teid 8500 km.

Riigieelarve kõrval rahastatakse teedeehitust ja remonti veel neljast allikast: ISPA abiprogrammist, Euroopa Investeerimispanga laenust, Maailmapanga laenust ja Põhjamaade Investeerimispanga laenust.

Euroopa Komisjoni eelstruktuurivahendi ISPA (Instrument for Structural Policies for pre-Accession) raames makstakse esimene rahasumma, 35 miljonit krooni maanteede remondi ettevalmistamiseks välja juba tänavu. Tegemist on Ikla?Tallinna?Narva maantee taastusremondi esimese järguga, milleks ISPA on aastaks 2002 eraldanud 199 miljonit, aastaks 2003 aga 330 miljonit krooni.

Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse väitel peaksid nimetatud tööd olema lõpetatud 2003. aasta lõpuks.

Projektide ISPA-poolne rahastamine on seotud nõudega, et 25 projektile kuluvast rahast peab leidma abi taotleja, Eesti riik kasutab selleks pangalaenu.

Euroopa Liidust tulevate rahade eest aastal Eesti maanteid remontiva hakkava ühe firma, ASi Talter maanteede osakonna juhataja Mikk Mutso sõnul ootasid teedeehitajad ISPA raha juba tänavu. ?Kogu Eesti teedeehitus oli rahaga arvestanud,? sõnas ta. ?Konkurss teede remontimiseks kuulutati välja juba aasta tagasi, ümbrikud avati märtsis.?

Tänu mullusele negatiivsele kogemusele pole Mutso optimistlik ka maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse väite suhtes, et teede remondiks mõeldud raha suureneb aastal 2002 oluliselt. ?Suurtest numbritest räägiti ka aasta tagasi,? ütles ta.

Euroopa Liidu infosekretariaadi nõuniku Paavo Palgi sõnul on ISPA raha viibimine mõistetav. ?Võrdleksin abiprogramme trammiga, mis küll sõidab aeglaselt ja loksutab, aga lõpuks jõuab kindlalt kohale, sest ta sõidab mööda kindlaid rööpaid,? ütles ta.

Abi- ja laenuraha suurendavad siiski vaid teedeehituse ja remondiraha, teede hooldetöödeks mõeldud summa järgmisel aastal ei kasva. ?Seega ei saa me ka inflatsiooni arvestades teha sama palju hooldetöid kui tänavu ja teekatete seisukord võib halveneda,? ütles Koit Tsefels. Samaks jääb ka teede pindamise maht, küll plaanitakse remontida rohkem kruusateid, mida Lõuna-Eestis on umbes 60 kõikidest teedest.