Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Pank: Euroopa ühisraha ei põhjusta hinnatõusu Eestis
Uuest aastast euro sularaha kasutuselevõtt 12 Euroopa riigis mõjub Eesti majandusele soodsalt ega tekita jaekaubanduses inflatsioonisurvet, selgub Eesti Panga majandusmõjude analüüsist, vahendab Postimees Online.
Eurotsoonis aasta alguses ilmneda võiva inflatsiooni ülekandumine Eestisse on väga vähetõenäoline, mis tuleneb eelkõige võimaliku jaekaubandusliku inflatsiooni lokaalsusest ning piisavalt madalast jaekaubanduslikest käivetest europiirkonnaga, teatas Eesti Pank.
Enamike analüütikute ning institutsioonide hinnangul on kartused europiirkonnas oluliselt kiireneva inflatsiooni ees alusetud ning aastaalguse hinnatõus Euroopas peaks tulema väga tagasihoidlik või olematu.
Eelkõige on oodata, et euro suurendab hinnaläbipaistvust terves eurotsoonis, tõhustab majanduslikku integratsiooni ning annab aluse kiiremale pikaajalisele majanduskasvule.
Austria, Belgia, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburgi, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome senised rahvusvaluutad kaovad käibelt pärast kuni paarikuulist üleminekuperioodi järgmise aasta alguses, mil paralleelselt kehtivad nii euro kui ka rahvusvaluutade sularaha. Kontorahana kehtib 1. jaanuarist ainult euro.
Eesti Pank soovitab kõigil, kel on kodus 1. jaanuarist eurole üleminevate riikide valuutat, see raha Eesti kroonideks või mõneks muuks sobivaks valuutaks vahetada.
Samuti võib eurotsooni riikide valuuta kanda pangakontole, kus see arvestatakse eurodesse. Lisaks eurole võib konto lasta ümber arvestada ka Eesti kroonidesse või mingisse muusse valuutasse.
Üks euro võrdub 15,6466 Eesti krooniga.