- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
Tartu ärimehe Rein Kilgi osalusega Sakala Saeveski juhid lubasid suvel, et saetööstus käivitub kolmanda kvartali lõpus. Sakala Saeveskis käib aga alles proovitootmine. Ka ehituskomisjon pole uut tootmisobjekti veel vastu võtnud.
?Mina küll ei julgeks esimesel tootmisaastal kohe lubada nii suurt toodangumahtu,? ütles veidi alla saja tuhande kuupmeetri erikuivatatud ja erisorteeringuga saematerjali tootva ASi Toftan juhataja Tiit Kolk. ?Praegused külmad kohe kindlasti ei kiirenda saetööstuse käivitamist.? Kolgi hinnangul saab uuest saetööstusest neile oluline konkurent palgi-, mitte müügiturul.
Eesti suurima saetööstuse ASi Imavere Saeveski juhataja Peedo Pihlaku hinnangul on Sakala Saeveski tehniliselt suuteline saagima lubatud kogust. ?Kõik sõltub sellest, millise meeskonna nad etteotsa saavad ja kuidas juhtkond saetööstuse tööle saab,? ütles Pihlak. ?Kardan, et lisaks käivitamisprobleemidele tekivad neil kindlasti varsti ka toormeprobleemid.?
Pihlaku sõnul tõsised tegijad üldjuhul hakkavad enne tootma ja alles siis kuulutavad oma suurtest kogustest. ?Igal juhul ajakirjandus on loonud Sakala Saeveskist pildi kui väga suurest saeveskist,? lisas Pihlak.
Sakala Saeveski nõukogu liige Rein Kilk möönis, et käivitamine on umbes kuu aega viibinud. ?Nii suure projekti elluviimisel ei tähenda aga kuu aega viivitust midagi hullu,? seletas Kilk. ?Muidugi oleks veel parem olnud, kui oleksime alustanud juba aasta tagasi.?
Kilgi kinnitusel on nad saetööstuse projekti kogu aeg muutnud suuremaks ja võimsamaks. ?Arvan, et kõik muudatused on asja ette läinud,? ütles Kilk. ?Proovitootmine näitab, et asi töötab.? Kilk avaldas lootust, et Sakala Saeveski, kuhu omanikud on investeerinud 60 miljonit krooni, hakkab toodangut andma jõulupühade paiku.
Kilk on varem Äripäevale kinnitanud, et tema eesmärk on saetööstuse rajamisega kindlustada talle kuuluvate Pärnu ja Tartu sadamate väärtusketti. Kilk on põhjendanud suure saeveski rajamist Suure-Jaani sellega, et see jääb täpselt Tartu ja Pärnu vahele. ?Esimese kaudu toome Venemaalt sisse suure osa toormest ja teise kaudu hakkab käima saetoodangu väljavedu,? ütles Kilk.
Sakala Saeveski juhataja Riho Mandri sõnul on tänaseks kõik proovitootmise käigus ilmnenud mehaanilised vead kõrvaldatud. ?Viimati olime sunnitud välja vahetama lao sorteerimisliini kogu tarkvara,? põhjendas Mandri tootmise käivitusega viivitust.
Mandri andmeil on Sakala Saeveski järgmise aasta tootmisplaan 100 000 kuupmeetrit saetoodangut. ?Järgmise aasta lõpus tahaksime hakata tööle juba kahes vahetuses,? lisas Mandri.
Rootsist pärit pruugitud saeliin võimaldab ühes vahetuses toota 800?2000 kuupmeetrit saematerjali.
Mandri kinnitusel nad toormepuudust ei karda. ?Talvel plaanime varuda kuni 70 protsenti palgist Venemaalt,? rääkis Mandri ja lisas, et esimesed kaks rongikoosseisu Venemaa palkidega jõudsid Muuga sadamasse eelmise nädala neljapäeval. Tulevikus, kui Venemaa ja Eesti riik sõlmivad lepingu, mis taastab Tartu ja Pihkva vahel laevaühenduse, kavatseb Sakala Saeveski hakata importima Venemaa palki Tartu jõesadama kaudu.
Sakala Saeveski omanikeks on neli eraisikut ja kaks firmat. Krediidiinfo andmeil on Sakala Saeveski nõukogu liikmed Rein Kilk, Hüvitusfondi endine finantsjuht ja ASi Pärnu Sadam juhatuse liige Andres Männart, Pärnu kinnisvaraärimees ja kütusefirma ASi Devisee juht Jüri Feofanov, Martin Kalle ja Peeter Piho, kes on ettevõtte nõukogu esimees.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele