Raiskamine maksustatakse mitmekordselt

Energiakasutuse tunnistus on vajalik ning seda nõutakse nii objektide valmimisel, müümisel kui ka rentimisel. Tunnistus ei tohi olla vanem kui viis aastat.

Kas tunnistuste väljaandmine tähendab, et Euroopa Liidu (EL-i) maades määratakse igale individuaalmajale konkreetne maksimumhulk energiat, mida elanikud võivad kulutada?

?Mitte mingil juhul,? vastab projektijuht Risto Mäkinen Soome keskkonnaministeeriumist. ?See viiks asja absurdini. Tunnistus iseloomustab objekti energiakulu, samuti seda, kuidas ning milliste materjalide abil on energiakasutus teostatud.

Direktiivi ettepaneku kohaselt peaks EL-i liikmesriikidel olema nii uute kui ka muude ehitiste puhul välja töötatud energiakulutuse miinimumnormid.

Need standardid oleksid kasutusel ka renoveeritavate objektide puhul.

Erilist tähelepanu tahetakse pöörata siseõhu kvaliteedile. Energia säästmine ei tohi tulla siseõhu kvaliteedi arvelt, lülitades näiteks välja ventilatsiooni.

Energia kulutamisel on väga tähtsad kütteseadmed. Ettepaneku kohaselt peaks üle 10 kW võimsusega küttekatlaid pidevalt kontrollima. Kohustuslikud regulaarsed kontrollimised on kehtestatud juba EL-i kümnes liikmesriigis. Kui küttekatlad on vanemad kui 15 aastat, tuleb kontrollida kogu küttesüsteemi.

?Praegu tundub, et ainult suuremad individuaalmajad läheksid kontrolli alla. Kuid on võimalik, et direktiivi elluviimisel laieneb see nõue kõikidele eramutele. Loomulikult selline järelevalve maksab,? kommenteerib Risto Mäkinen

Küsimus on selles, et väikemaja ja suured korrusmajad nõuavad järelevalveks samapalju tööd, mis omakorda eeldab sarnast hinnapoliitikat. Väikemajaomanikele tundub see võib-olla ebaõiglane, aga loomulikult on võimalik asju lahendada ka nii, et ühiskondlikult aidatakse väikemajaomanikke järelevalvekulude katmisel.

Järelevalve eesmärk ei ole teha ettekirjutusi ega nõuda ehituslikke muudatusi või küttesüsteemi väljavahetamist. Kontrollida tahetakse energiatunnistusel märgitud säästukategooriat ja tegelikku energiakulutust.

Järelevalve teine eesmärk on anda nõu, kuidas võiks energiat veel tõhusamalt säästa. Erandjuhtudel, kui järelevalve avastab väga suured erinevused tunnistuse ja tegelikkuse vahel, võidakse trahvi ähvardusel nõuda maja paremat isoleerimist või küttekatla uuendamist. Risto Mäkise arvates oleksid küttekatla uuendamise alternatiivid biokütus, soojuspumbad või puude kasutamine küttesüsteemis.

Millises ulatuses tegelikult hakatakse nõudma ehituslikke muudatusi, sõltub Risto Mäkise arvates palju sellest, kui hästi suudab Soome täita Kyotos allakirjastatud keskkonnalepingut.

Risto Mäkise ja Soome teiste spetsialistide hinnangul on kirjeldatud direktiiv väga vajalik.

Samas peab Risto Mäkinen vajalikuks, et EL-is arvestatakse ka regionaalseid omapärasid ning võimalusi. Ka normid ei tohiks olla liiga ranged ja järelevalvetsükkel liiga tihe.

Autor: Heino Salaka