Loomsete jäätmete matjad said ajapikenduse

Põllumajandusminister muutis loomsete jäätmete liigitust, nende käitlemise veterinaarnõudeid ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise korda käsitlevat määrust, millega anti pehmema ülemineku võimalus Eesti lihatööstustele eri riskiastmega loomsete jäätmete kahjutuks tegemisel.

'2003. aasta alguseks peab valmima ohtlike loomsete jäätmete käitlemise tehas ning selle valmimiseni saavadki lihatööstused määruse muudatusega niiöelda üleminekuaja,' selgitas põllumajandusminister Ivari Padar.

Määruse muudatus lihtsustab matmispaikadele esitatavaid nõudeid ning annab loomapidajatele ja liha käitlejatele ka võimaluse kasutada loomsete jäätmete matmiseks mahuteid.

Ühtlasi lükati aasta võrra edasi loomsete jäätmete kahjutustamisega tegelevate ettevõtete tunnustamise lõpptähtpäeva. Seni kehtinud määruse kohaselt pidanuks loomsete jäätmete matmispaik olema tunnustatud hiljemalt saabuva aasta 1. jaanuariks 2002.

Samast kuupäevast jõustub põllumajandusministri 15. juuni 2001 määrus 'Eri riskiastmega loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuded', mis paneb lihakäitlemisettevõttele kohustuse eraldada ning kõrvaldada teatud loomsed saadused, mille hinnanguline kogus aastas on 3500 tonni.

Kui matmispaikade tunnustamise nõue oleks rakendunud alates 2002. aastast, jäänuks Veterinaar-ja Toiduameti (VTA) hinnangul 95-st matmispaigast kasutusse umbes 35. See pole aga piisav, et matta tekkivaid loomseid jäätmeid 2002. aastal. Seetõttu lükatakse matmispaikade tunnustamise lõpptähtpäev edasi ühe aasta võrra - matmispaigad peavad olema tunnustatud 2003. aasta 1. jaanuariks.

2003. aasta alguseks peab valmima riigi rajatav kõrge ja eri riskiastmega loomseid jäätmeid käitlev ettevõtte. Pärast ettevõtte valmimist lubatakse loomade matmist vaid erijuhtudel.