Kui veel 4?5 aastat tagasi oli 32 MB mälu arvutites tavaline, siis nüüd on standardiks saamas selline mäluhulk videokaardil, mis monitorile pildi saadab. Alla selle enam eraldi videokaartidele mälumahtu eriti ei pakutagi. Erandiks on integreeritud videokaart, mis on ehitatud arvuti emaplaadile ja mida vahetada ei saa. Tavaliseks kontoritööks piisab integreeritud kaardist.
Töötegemiseks vajatakse operatiivmälu aga vähemalt 128 MB, mis uuemate operatsioonisüsteemide puhul on juba miinimum. Windows XP vähemaga ei lepi, uute arvutitega pakutakse aga just seda operatsioonisüsteemi hetkel kõige rohkem kaasa. Mitme tootja puhul saab valida ka mitu tuhat krooni odavama, tasuta operatsioonisüsteemiga Linux varustatud kontoriarvuti.
Windows XP on küll kõige kallim operatsioonisüsteem, kuid odavat Windows 98 enam uuele arvutile paigaldada ei maksaks ? see on liiga ebastabiilne ja kulutab asjatult inimeste töötunde. Hea valik on endiselt ka Windows 2000 töökeskkond. Loomulikult maksab uue arvuti ostmisel jälgida, et tal oleks kõik vajalikud ühendusvõimalused. Kui vaja faksi saata, siis modem, kui vaja võrku ühendada, siis võrgukaart.
Monitore alla 17 tolli enam suurt ei pakuta, peagi ähvardab ka 19tolline ekraan 17tollise diagonaaliga monitorile hinna poolest ähvardavalt lähedale hiilida.
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.