• OMX Baltic0,56%299,67
  • OMX Riga0,95%876,79
  • OMX Tallinn0,39%1 885,23
  • OMX Vilnius0,89%1 158,01
  • S&P 5000,67%6 066,44
  • DOW 300,38%44 470,41
  • Nasdaq 0,98%19 714,27
  • FTSE 100−0,02%8 766,28
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%99,32
  • OMX Baltic0,56%299,67
  • OMX Riga0,95%876,79
  • OMX Tallinn0,39%1 885,23
  • OMX Vilnius0,89%1 158,01
  • S&P 5000,67%6 066,44
  • DOW 300,38%44 470,41
  • Nasdaq 0,98%19 714,27
  • FTSE 100−0,02%8 766,28
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%99,32
  • 15.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Santorini ? tükk Kreekat kesk sinivett

Helsingist nelja lennutunni kaugusele jäävalt Santorinilt leiab turist nii kuuma päikest ja sinise veega supelrandu kui ka Vana-Kreeka asunduste varemeid ning hilisematest ajaperioodidest pärinevaid rajatisi. 30 kilomeetrit pikk ja keskmiselt neli kilomeetrit lai poolkuukujuline saar ammendab end paari päevaga. Seda muidugi juhul, kui puhkuse peaeesmärgiks ei ole laavaklibusel rannal päikest võtta ja õhtuti restoranides eri versioonides lambaliha nautida.
Santorinist õige mulje saamiseks tuleb esmalt ette kujutada väga suurt mäge. Ja seejärel pilti, mis avaneb pärast seda, kui mäe tipp ja keskpaik õhku lendavad. Keskel on tühimik (vesi), mida ringikujuliselt ümbritsevad kuni 300 meetri kõrgused lõigatud servadega kaljud. Ringi välimine serv on üsna lauge, saare lõunatipus on kaks kõrget mäge.
Saar võlgneb oma kuju miljonite aastate vältel toimunud maavärisemistele ja vulkaanipursetele. Tõenäoliselt leidis just seal aset maailma kõigi aegade tugevaim maavärin, mistõttu on piirkonda seostatud ka müütilise Atlantisega. 16. sajandil enne Kristust tegid järjekordne tugev maavärin ja vulkaanipurse lõpu Minose tsivilisatsioonile, elu saarel lakkas. Kuidas inimesed Santorinil 3500 aastat tagasi elasid, saab vaadata Akrotiri väljakaevamiste kohas.
Viimane korralikum maavärisemine leidis selles seismiliselt aktiivses piirkonnas (naabruses asuvas Türgis on ohvritega maavärinaid pea igal aastal) aset 1956. aastal, hävis suurem osa hoonestusest. Sellest ?okist toibumine võttis aega ligi 20 aastat.
Santorini tänane inimasustus näitab, et vigadest ei õpita. Kaunid majad ja kirikud on ehitatud kaljunukkidele, järgmine maavärin teeb tõenäoliselt taas puhta töö. Samas ? ega kohalikel valikuvõimalusi ei ole. Elu tahab elamist ja ilu nautimist.
Linnu Santorinil ei ole, neljast suuremast külast on saare keskuseks Fira. Seal on muuseumid, suuremad kirikud, kõige kallimad restoranid ja nooblimad hotellid. Just Fira sadamas peatuvad suured kruiisilaevad ja rikkad Ameerika pensionärid veedavad kolm-neli tundi asula arvukates kunsti- ja juveeliärides.
Saare põhjatippu jääb armas asula Oia, mille reklaamlause väljamõtlejad pole originaalsusega hiilanud. Nimelt kuulutatakse, et just Oias on maailma kõige ilusam päikeseloojang. Vajaliku vaatega hotellituba on kallis, õigesse kohta rajatud restoranis on õhtutundidel pea võimatu lauda saada. Sajad inimesed kogunevad õhtust õhtusse seda ilmaimet jälgima. Kuigi ka näiteks Pärnumaal Kabli rannas õhtutunnil istudes läheb päike väga ilusasti looja.
Santorini rannakuurordid paiknevad saare laugemas lõunaosas, Kamaris ja Perissas. Esimene neist on suurem ja kommertslikum (diskoteegid, ööklubid), teine väiksem ja kreekapärasem. Kiviklibuga kaetud supelrannast 30 meetri kaugusel algavad majad, asulatel on sügavust nelja-viie tänava jagu.
Kaht teineteisest linnulennul paari kilomeetri kaugusel asuvat küla lahutavad kaks suurt mäge. Kõrgema tipus on militaarotstarbeline radarijaam ja klooster, madalama otsast avastad pea 3000 aastat tagasi rajatud Vana-Kreeka linna jäänused. Sinna tasub kindlasti ronida (Kamari poolt pääseb veidi ligemale ka auto või motorolleriga), sest marmorist sammaste tükke, amforaid ja muud tollele ajastule iseloomulikku saab vanas Thiras lausa käega katsuda.
Kindlasti tuleks plaani võtta retk Akrotiri väljakaevamiste lähistel olevale Punasele rannale. Sinna minnakse jala mööda künklikku rada, mistõttu publik on nooremapoolne. Samuti võiks kulutada pool päeva kauni nimega (Exo Gonia, Pyrgos, Messa Gonia, Episkopi) kirikukülades jalutamisele. Sealt kaugele ei jää ka veinivabrik Santo Wines, mille puhvetis ja kaupluses saab tutvuda nii klassikaliste kuivade veinide kui ka kohaliku magusa spetsialiteedi Visantoga.
Autor: Olari Koppel

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.02.25, 08:00
Tehisintellektist ja muust
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele