Santorini ? tükk Kreekat kesk sinivett

Viimane korralikum maavärisemine leidis selles seismiliselt aktiivses piirkonnas (naabruses asuvas Türgis on ohvritega maavärinaid pea igal aastal) aset 1956. aastal, hävis suurem osa hoonestusest. Sellest ?okist toibumine võttis aega ligi 20 aastat.

Santorini tänane inimasustus näitab, et vigadest ei õpita. Kaunid majad ja kirikud on ehitatud kaljunukkidele, järgmine maavärin teeb tõenäoliselt taas puhta töö. Samas ? ega kohalikel valikuvõimalusi ei ole. Elu tahab elamist ja ilu nautimist.

Linnu Santorinil ei ole, neljast suuremast külast on saare keskuseks Fira. Seal on muuseumid, suuremad kirikud, kõige kallimad restoranid ja nooblimad hotellid. Just Fira sadamas peatuvad suured kruiisilaevad ja rikkad Ameerika pensionärid veedavad kolm-neli tundi asula arvukates kunsti- ja juveeliärides.

Saare põhjatippu jääb armas asula Oia, mille reklaamlause väljamõtlejad pole originaalsusega hiilanud. Nimelt kuulutatakse, et just Oias on maailma kõige ilusam päikeseloojang. Vajaliku vaatega hotellituba on kallis, õigesse kohta rajatud restoranis on õhtutundidel pea võimatu lauda saada. Sajad inimesed kogunevad õhtust õhtusse seda ilmaimet jälgima. Kuigi ka näiteks Pärnumaal Kabli rannas õhtutunnil istudes läheb päike väga ilusasti looja.

Santorini rannakuurordid paiknevad saare laugemas lõunaosas, Kamaris ja Perissas. Esimene neist on suurem ja kommertslikum (diskoteegid, ööklubid), teine väiksem ja kreekapärasem. Kiviklibuga kaetud supelrannast 30 meetri kaugusel algavad majad, asulatel on sügavust nelja-viie tänava jagu.

Kaht teineteisest linnulennul paari kilomeetri kaugusel asuvat küla lahutavad kaks suurt mäge. Kõrgema tipus on militaarotstarbeline radarijaam ja klooster, madalama otsast avastad pea 3000 aastat tagasi rajatud Vana-Kreeka linna jäänused. Sinna tasub kindlasti ronida (Kamari poolt pääseb veidi ligemale ka auto või motorolleriga), sest marmorist sammaste tükke, amforaid ja muud tollele ajastule iseloomulikku saab vanas Thiras lausa käega katsuda.

Kindlasti tuleks plaani võtta retk Akrotiri väljakaevamiste lähistel olevale Punasele rannale. Sinna minnakse jala mööda künklikku rada, mistõttu publik on nooremapoolne. Samuti võiks kulutada pool päeva kauni nimega (Exo Gonia, Pyrgos, Messa Gonia, Episkopi) kirikukülades jalutamisele. Sealt kaugele ei jää ka veinivabrik Santo Wines, mille puhvetis ja kaupluses saab tutvuda nii klassikaliste kuivade veinide kui ka kohaliku magusa spetsialiteedi Visantoga.

Autor: Olari Koppel