• OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,5
  • OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,5
  • 25.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Metsandus ja käibemaks

Kuigi käibemaksuseadus on kehtinud juba kaks kuud, on endiselt palju probleeme metsandusega seotud tehingutelt käibemaksu arvestamisega. Erisäte metsandusega seotud tehingute käibemaksuga maksustamise osas tähendab, et:
1) müüja deklareerib vastava seadusega sätestatud tehinguobjektidest tekkinud käibe käibedeklaratsiooni vastavas lahtris ning ei deklareeri ega tasu enda poolt väljastatud arvel näidatud tehingult arvestatud käibemaksu riigieelarvesse;
2) ostja tasub müüjale vastavat tehingut kajastaval arvel näidatud kauba või teenuse käibemaksuta müügihinna;
3) ostja deklareerib vastava käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna käibedeklaratsioonil eraldi lahtris (nr 7);
4) ostja deklareerib käibemaksuseadusega sätestatud tingimustel ja korras sama käibemaksusumma sarnaselt tavalistel ostudokumentidel kajastatud sisendkäibemaksuga (lahter 6).
Erisäte rakendub ainult juhul, kui mõlemad tehingupooled on registreeritud käibe-maksukohustuslased.
Esialgsel kujul rakendus metsa erisäte käibemaksuseaduses 01.01.2000. Registreeritud käibemaksukohustuslast kohustati tasuma käibemaksu teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali maksustatavalt käibelt. Erisättega maksustatavate tehingute nimistut laiendati käibemaksuseaduse § 10, 15 ja 18 muutmise seadusega ja 01. 04.2001 rakendus erisäte ka saematerjali ja metsa- ning saematerjali transpordi- ja valmistamisteenuste maksustatavale käibele. Metsa- ja saematerjali määratlemise aluseks võeti Eesti kaupade nomenklatuuri (EKN) rubriigid, mille pidi määrusega kinnitama rahandusminister.
Rahandusministri 29.03. 2001 määrusega nr 38, mis jõustus sarnaselt seadusemuudatusega samuti 01.04. 2001, oli metsamaterjalina kinnitatud kuus positsiooni ja saematerjalina kaks positsiooni EKN rubriikidest ja alamrubriikidest. Rahandusministri 26.04.2001 määrusega nr 43 muudeti määrust nr 38 ning alles jäi kolm positsiooni metsamaterjalile ning üks positsioon saematerjalile. Määrus nr 43 jõustus 01.05.2001. Välja jäid saepuru ja puidujäätmed, spoon ja spoonilehed jm puitmaterjal paksusega kuni 6 mm.
Määrusemuudatus jäi muide paljudele maksumaksjatele märkamata ja kohati lähtuti raamatupidamis- ja maksuarvestuses edasi määruse nr 38 esialgsest redaktsioonist.
01.01.2002 kehtima hakanud käibemaksuseaduse esimeses redaktsioonis metsa erisätet käsitleva § 32 kohaselt olid vastavad tehinguobjektid kasvava metsa raieõigus, metsamaterjal ja saematerjali tootja poolt võõrandatav saematerjal tingimusel, et see vastab EKN rubriigile 4407.
13.12.2001 võeti vastu käibemaksuseaduse muutmise seadus, mille § 11 kohaselt muudeti ja sõnastati ümber käibemaksuseaduse § 32. Muudatus jõustus 01.01.2002. See tähendab, et terviktekstina 2001. a juulis Riigi Teatajas avaldatud käibemaksuseaduse § 32 pole kunagi kehtinud.
01.01.2002 kehtima hakanud käibemaksuseaduse § 32 kohaselt on erisätte alusel maksustatavate tehingute objektid kasvava metsa raieõigus ja metsamaterjal ning metsa ülestöötamise, ülestöötatud metsa koondamise, väljaveo, kokkuveo, pealelaadimise, mahalaadimise, ümberlaadimise, sorteerimise, virnastamise või metsamaterjali või töödeldud metsamaterjali vedamise teenused.
Põhimõte, et müüja deklareerib n-ö erisätte tehingud käibedeklaratsioonil eraldi lahtris, on kehtinud alates erisätte rakendumisest.
2001. a 12 kuu jooksul deklareerisid maksumaksjad erisätte alusel käibemaksuga maksustatavate tehingute käivet (deklaratsiooni lahter 1.1) 8 133 585 tuhat kr. Arvus sisaldub kasvava metsa raieõiguse müük ja metsamaterjali müük jaanuaris, veebruaris ja märtsis. Samuti kasvava metsa raieõiguse, küttepuidu (EKN rubriik 4401 10), töötlemata puidu (rubriik 4403), kõikvõimalike teivaste, vaiade ja tulpade (rubriik 4404), pikikiudu saetud puidu paksusega üle 6 mm (rubriik 4407) müük ning nimetatud materjalide transpordi- ja valmistamisteenuste osutamine aprillist detsembrini. Lisaks saepuru ja puidujäätmete (rubriik 4401 30) ning spoonide ja spoonilehtede paksusega kuni 6 mm (rubriik 4408) müük ja nende transpordi- ja valmistamisteenused aprillis.
Seega pole võimalik maksumaksjate poolt esitatud käibedeklaratsioonide arvandmete alusel maksuameti andmebaasis loodud koondtabeli põhjal leida konkreetset raiemahtu Eestis.
Illustreeriv näide võimalikust tehingutejadast 2001. a ühe raielangi alusel: Müüakse kasvava metsa raieõigus ? 50 000 kr. Raiebrigaad osutab metsamaterjali valmistamisteenust e saeb kasvava metsa maha ? 30 000 kr. Müüakse metsamaterjal ? 100 000 kr. Osutatakse metsamaterjali transporditeenust ? 10 000 kr. Saekaater osutab saematerjali valmistamisteenust e saeb palgid laudadeks ? 30 000 kr. Osutatakse saematerjali transporditeenust ? 10 000 kr. Müüakse saematerjal ? 200 000 kr.
Kokku deklareeritakse käibedeklaratsioonide lahtris 1.1 erinevate maksumaksjate poolt 430 000 kr ühe ja sama raie tulemusena. Ka oleks saadud arvu põhjal ennatlik eeldada, et tehingutelt laekub käibemaksu 430 000×0,18=77 400 kr, kuivõrd maksumaksjal on seaduse alusel õigus ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata.
Autor: Signe Künnapuu

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.02.25, 16:50
Kulla ülemaailmne nõudlus tõusis 2024. aastal uue rekordini
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele