Alkoholiaktsiis, eelarvetäide või osa alkoholipoliitikast?

Teadlased on aastate vältel pakkunud riigile võimalust tellida regulaarselt ülevaateid Eesti alkoholiturust ja rõhutanud vajadust korrastada alkoholiturgu iseloomustavat statistikat (tootmine, eksport, import, müük, tarbimine, tarbimise struktuur ja arengutrendid). See aitaks kujundada reaalset aktsiisipoliitikat ja võidelda salaalkoholi vastu ning oleks aluseks riikliku alkoholipoliitika kujundamisel. Seni on riigi huvi selle vastu olnud väga leige.

Majandusministeerium on viimaseil aastail arendanud varimajanduse uuringuid, sh ka salaalkoholi turu-uuringuid, kuid raske on uurida musta turgu, omades legaalsest turust väga puudulikku ülevaadet. Positiivne sammuke riigi alkoholipoliitika väljatöötamisel on sügisel loodud põllumajandusministeeriumi alkoholibüroo.

Konjunktuuriinstituut esitles mais 2001 majandusministeeriumi tellimusel valminud Eesti salaalkoholi turu-uuringu tulemusi. Erinevalt teadlaste hinnangust (38 viinaturust on salaalkoholi käes), ei olnud mitme pressikonverentsil viibinud riigiametniku hinnangul salaalkohol Eestis siis probleemiks. Pole avastatud, pole nähtud ? probleemi järelikult pole.

Peale Pärnu metanoolitragöödiat ilmnes, et salaalkohol on levinud kõikjal. Kas tõesti on inimohvreid vaja, et probleemi tõsidusest aru saadaks?

Tuleb tunnistada, et salaalkohol on väga oluline alkoholituru osa, mis kahjustab ausate ettevõtjate huve, kus riigil jäävad saamata suured maksud (EKI hinnangul 2001. a ligikaudu 270 mln krooni) ja elanike tervist ohustab kontrollimata kaup. Riigi alkoholipoliitika peaks olema palju laiem, suunatud rahva tervise, turvalisuse ja jätkusuutlikkuse kaitsele.

Meedia vahendusel jääv pilt ühiskonna suhtumisest alkoholi on kummaline. Peale Pärnu metanoolitragöödiat jäi sageli kõlama arvamus, et riik on saamatu ? miks legaalse viina hind on nii kõrge, idüll oleks, kui riik kindlustaks igale perele pudeli odavat viina nädalas. Ja põhjuse leiab alati... Avalik-õiguslikus ETVs näeme saadete ette ja taha ohtralt alkoholireklaami. Viinareklaam jõuludeks ja aastapäevaks, reklaamtahvlid on koolide ligiduses. Iga objekti (puhastusseadmed, katlamaja, kohtumaja) avamisel pakutakse alkoholi, avaliku elu tegelastele pole probleem uduse pilguga kaamera ette jääda.

Õnneks ei kajasta meedia vahendusel tekkinud pilt siiski kogu Eesti rahva hoiakuid ja hinnanguid. Konjunktuuriinstituut viis eelmise aasta lõpul Eesti täiskasvanud elanike hulgas läbi küsitluse, kus uurisime elanike suhtumist riigi alkoholipoliitikasse ja alkoholiturgu reguleerivaisse meetmeisse. Ilmnes, et suur osa eestimaalasi ei kiida riigi liiga liberaalset alkoholipoliitikat heaks. Nii pooldas riigi liberaalset alkoholipoliitikat 24 küsitletuist, ei pooldanud 63. Nagu tabelist näha, on elanikud küllalt radikaalselt meelestatud ja tahaks näha riigi otsustavaid samme ja suhtumise muutumist.

Detsembris 2001 astus Riigikogu esimese sammukese riikliku alkoholipoliitika kujundamise teel ? võttis vastu alkoholiseaduse. Alkohol on huvitav kaup ? vähe on kaubagruppe, kus omahinna ja jaehinna vahe on nii suur. Siit ka suured ahvatlused varimajandusele. Alkoholi hind on väga sensitiivne tegur. Sellega saab suurendada või vähendada musta turu osakaalu, mõjutada tarbimisstruktuuri kangema või lahjema alkoholi kasuks, tarbimismahtu. Hinda mõjutavate otsuste tegemisel ja riigi aktsiisipoliitikat kujundades peaks riik kaaluma kõiki neid külgi, suunaks alkoholitarbimise vähendamine, lahja alkoholi eelistamine kangetele, salaalkoholi tarbimise piiramine.