• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • 26.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Alkoholiaktsiis, eelarvetäide või osa alkoholipoliitikast?

Alkoholipoliitikaga seoses on riigil vastukäivad rollid. Ühelt poolt on alkohol oluline riigikassa täitja, teiselt poolt mõjutavad alkoholi liigtarbimise kaudu tekkivad kahjud (hukkunud ja invaliidistunud inimesed, materiaalne kahju õnnetuste kaudu, tööviljakuse langus) kindlasti riigi tulusid. Seega peaks riik alkoholi tarbimist piirama ja suunama. Kolmandast küljest on alkoholi tootmine oluline ettevõtluse haru. Selliste vastukäivate eesmärkide edukaks juhtimiseks on kõik arenenud riigid välja kujundanud riikliku alkoholipoliitika, mis reguleerib alkoholi tootmist, turustamist ja tarbimist.
Eesti alkoholipoliitika on olnud liberaalne ja hoomamatu. Areneva turumajanduse tingimustes on alkoholi tootmises ja turustamises nähtud rohkem ärilisi eesmärke, erakondade toetamise ja riigikassa täitmise võimalust, kui rahva tervise, elujõulisuse, tööjõu kvaliteedi ja efektiivsusega seotut.
Alkoholi aktsiisimaksuna on eelarvesse laekunud väga suured summad (2001 ? 1,003 mld krooni, 2002 on kavandatud 1,020 mld), ometi on alkoholituru kohta käiv statistika ja teave väga napp ja auklik. See sünnitab kummalisi ettekujutusi ja arvamusi. Nii on ajakirjanduses levinud info, et keskmiselt tarbib iga eestimaalane aastas puhast alkoholi 2 veeämbritäit, s.o kuni 20 liitrit. Selle näitajaga oleksime kindlasti Guinnessi rekordite raamatus, tegelik on ligi kolm korda madalam, 8,5.
Teadlased on aastate vältel pakkunud riigile võimalust tellida regulaarselt ülevaateid Eesti alkoholiturust ja rõhutanud vajadust korrastada alkoholiturgu iseloomustavat statistikat (tootmine, eksport, import, müük, tarbimine, tarbimise struktuur ja arengutrendid). See aitaks kujundada reaalset aktsiisipoliitikat ja võidelda salaalkoholi vastu ning oleks aluseks riikliku alkoholipoliitika kujundamisel. Seni on riigi huvi selle vastu olnud väga leige.
Majandusministeerium on viimaseil aastail arendanud varimajanduse uuringuid, sh ka salaalkoholi turu-uuringuid, kuid raske on uurida musta turgu, omades legaalsest turust väga puudulikku ülevaadet. Positiivne sammuke riigi alkoholipoliitika väljatöötamisel on sügisel loodud põllumajandusministeeriumi alkoholibüroo.
Konjunktuuriinstituut esitles mais 2001 majandusministeeriumi tellimusel valminud Eesti salaalkoholi turu-uuringu tulemusi. Erinevalt teadlaste hinnangust (38 viinaturust on salaalkoholi käes), ei olnud mitme pressikonverentsil viibinud riigiametniku hinnangul salaalkohol Eestis siis probleemiks. Pole avastatud, pole nähtud ? probleemi järelikult pole.
Peale Pärnu metanoolitragöödiat ilmnes, et salaalkohol on levinud kõikjal. Kas tõesti on inimohvreid vaja, et probleemi tõsidusest aru saadaks?
Tuleb tunnistada, et salaalkohol on väga oluline alkoholituru osa, mis kahjustab ausate ettevõtjate huve, kus riigil jäävad saamata suured maksud (EKI hinnangul 2001. a ligikaudu 270 mln krooni) ja elanike tervist ohustab kontrollimata kaup. Riigi alkoholipoliitika peaks olema palju laiem, suunatud rahva tervise, turvalisuse ja jätkusuutlikkuse kaitsele.
Meedia vahendusel jääv pilt ühiskonna suhtumisest alkoholi on kummaline. Peale Pärnu metanoolitragöödiat jäi sageli kõlama arvamus, et riik on saamatu ? miks legaalse viina hind on nii kõrge, idüll oleks, kui riik kindlustaks igale perele pudeli odavat viina nädalas. Ja põhjuse leiab alati... Avalik-õiguslikus ETVs näeme saadete ette ja taha ohtralt alkoholireklaami. Viinareklaam jõuludeks ja aastapäevaks, reklaamtahvlid on koolide ligiduses. Iga objekti (puhastusseadmed, katlamaja, kohtumaja) avamisel pakutakse alkoholi, avaliku elu tegelastele pole probleem uduse pilguga kaamera ette jääda.
Õnneks ei kajasta meedia vahendusel tekkinud pilt siiski kogu Eesti rahva hoiakuid ja hinnanguid. Konjunktuuriinstituut viis eelmise aasta lõpul Eesti täiskasvanud elanike hulgas läbi küsitluse, kus uurisime elanike suhtumist riigi alkoholipoliitikasse ja alkoholiturgu reguleerivaisse meetmeisse. Ilmnes, et suur osa eestimaalasi ei kiida riigi liiga liberaalset alkoholipoliitikat heaks. Nii pooldas riigi liberaalset alkoholipoliitikat 24 küsitletuist, ei pooldanud 63. Nagu tabelist näha, on elanikud küllalt radikaalselt meelestatud ja tahaks näha riigi otsustavaid samme ja suhtumise muutumist.
Detsembris 2001 astus Riigikogu esimese sammukese riikliku alkoholipoliitika kujundamise teel ? võttis vastu alkoholiseaduse. Alkohol on huvitav kaup ? vähe on kaubagruppe, kus omahinna ja jaehinna vahe on nii suur. Siit ka suured ahvatlused varimajandusele. Alkoholi hind on väga sensitiivne tegur. Sellega saab suurendada või vähendada musta turu osakaalu, mõjutada tarbimisstruktuuri kangema või lahjema alkoholi kasuks, tarbimismahtu. Hinda mõjutavate otsuste tegemisel ja riigi aktsiisipoliitikat kujundades peaks riik kaaluma kõiki neid külgi, suunaks alkoholitarbimise vähendamine, lahja alkoholi eelistamine kangetele, salaalkoholi tarbimise piiramine.
Teeks ettepaneku suunata alkoholist laekuv aktsiis sihtotstarbelisena alkoholi liigtarbimise vastaseks võitluseks ja liigtarbimisest tekkivate probleemide leevendamiseks (nt tervishoiusüsteemile alkoholimürgituste raviks, traumasid saanud inimeste raviks, politseile salaalkoholi vastu võitlemiseks ja purjus inimestega sekeldamiseks, alkoholi liigtarbimise vastasteks kampaaniateks).
Sageli viidatakse Euroopa Liidu jäikadele regulatsioonidele. Puänt on selles, et alkoholiaktsiiside osas on liikmesriigiti väga suured erinevused ? aktsiisipoliitikaga kaitstakse nt oma tootjaid (kus veinitootjaid, kus õlletootjaid), Põhjamaades on see tihedalt seotud rahva tervise ja turvalisusega.
Hea oleks, kui Eesti endale selgeks teeks, mida õigupoolest tahame ? kas lappida aktsiisiga eelarveauke või omada elanike tunnustatud alkoholipoliitikat. Liiga puritaanlik karskusliikumine ei leia rahva poolehoidu, kuid meetmed, mis soodustaks musta turu vähenemist, mõõdukust ja kultuursust tarbimises, leiaks paljude toetust.
Püüame potjomkinlikult parandada riigi mainet ja tuua siia investeeringuid, samas ütlevad paljud investorid, et mõnda regiooni pole võimalik investeerida: pole piisavalt kvalifitseeritud ja kainena püsivat tööjõudu.
Alkoholipoliitika vallas ei ole lihtsaid ja kiireid lahendusi, kuid mingikski eduks hädavajalik on asjalik aruandlus, toimiv järelevalve, ühiskondlik diskussioon ja valitsuse tahe midagi saavutada. Kõik ideed on head, et ei oleks tõesti kaht Eestit ? kainet ja purjus Eestit.
Autor: Marje Josing

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 10:00
Iduettevõtja: Eestis algab uus võbelus
Julgus kihutas sektori lapsekingadest kiirelt kõrgustesse
VentureWave Capitali partner Kaidi Ruusalepp ennustab Eestile lähiaastateks kolme trendi, mis märgivad uue võbeluse faasi. Algab start-up-kevad. Ka Soraineni partner Toomas Prangli näeb idusektori turu elavnemist läbi kahe trendi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele