Kui vaadata ettevõtete toodete ja teenuste turundamiseks kasutatavaid tavaturundusplaane, paistavad sealt silma reklaamimeedia tavakasutuse lahendused: trüki-, tele-, välismeedia, sekka ka otsepostitust ja raadiot. Kampaania tulemus on siis olenevalt tootest ning sõnumist kas tavaline, hea või mõnel juhul ka mitte kõige edukam. Tarbija on neid lahendusi näinud juba aastaid ja on karta, et need võivad ta ükskõikseks jätta. Kuigi arvestades tarbijamängude jätkuvat populaarsust toimib tasuta ?nänni? jagamine alati. Samas on ka enneolematu nänn või pakkumise viis meeldejäävam.
Tarbijat tardumusest väljatoova uue tuulena on kasutusel radikaalturunduse võtted, mille eesmärk on sõnumi sisu või vormiga üllatada ning seeläbi suurendada tootega seonduvate assotsiatsioonide kestvust. Hea näitena saab tuua juba Tanki enda poolt läbiproovitud võtted, mida laiendades on kindlasti võimalik reklaamisõnumiga tarbijat üllatada ja isegi jahmatada. Viimane on eriti tähtis, sest siis asub tööle meedia teine pool, ajakirjandus, mille puhul ei saa unustada olulist: kas kirjutatakse hästi või halvasti, sõnum jõuab kindlasti sihtauditooriumini. Ehk tasub kaaluda radikaalturundust rakendavates kampaaniates ka avalikkusega manipuleerimise kunsti ning PRi lisamist marketingimiksi.
Kangasse mässitud Saksa riigipäevahoone eeskujul võiks näiteks Kiek in de Köki muuta õllepurgiks või teha Radissoni hotellist küpsisepaki. Tegelikult pole meedia tüüp oluline, peaasi, et see oleks tavapärasest piisavalt erinev. Grafitit pole veel palju turunduse teenistuses (kuidas saaks pärast värvitud seina puhtaks?) kasutatud. Või otsepostitust kirjatuvidega, mida on tehtud Jaguari puhul. Turunduse teenistusse võib meediaks värvata ka hästi piiratud auditooriumi seas levivat kuulujuttu, mis on muide küllaltki kuluefektiivne. Eelmisel kevadel soovisime seoses Saku ?Hard Rockiga? tuua Eestisse industriaalrokkgrupi Rammstein ? kuulujuttude sisu ja mõju oli hämmastav. Mõistagi peab sõnum olema uudislik.
Allahindluse puhul vaatab tarbija ainult toote uut hinda, kuid millist tulemust võiks anda millelegi muule mängimine? Näiteks kui tavaliselt on kaupluses
viinerite kilohinnale 35.50 tõmmatud punane rist peale ja märgitud uueks hinnaks 34.20, siis ei ole veel keegi proovinud hinda otsa panna. Et täna viinerid 42.50. Kuidas toimiks? Seda muidugi juhul, kui kõrval odavaid viinereid ei oleks.
Elustiiliturundus ei rõhu toote nimele ega hinnale. Rõhub hoopis näiteks sotsiaalsele kuuluvusele ja erinevusele mainstream?ist. Kogu tarbija käitumine seotakse mingi ühishuvi või tegevusega, mida turun-dajate poolt innukalt huviliste seas kultiveeritakse. Näitena saab tuua Nõmmel tegutsema hakanud alternatiivroki klubi Hard Rock Club toote teise ?võtmesse? paneku.
Samuti võib teha teenusest füüsilise asja. Starmani 2 in 1 kampaanias muudeti nii reklaamisõnumi toimemehhanismi: telekommunikatsiooniteenust tutvustati pesupulbrilaadses pakendis. Inimeste suhtumine oli positiivne ja kuuldavasti ei rännanud sõnumikandja sadade voldikute eeskujul kohe prügiurni.
Sarnaste ja tuhandete teiste turundusvõtete kasutamine sõltub tegelikult ettevõtte turundusinimeste kreatiivsusest ja nende veenmisvõimest ? kuidas nad ettevõtte juhtkonnale idee toimimise selgeks teha suudavad. See võib ehk osutuda raskeimakski ülesandeks ja seda just konservatiivsemates firmades.
Autor: Tanel Rand
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.