• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • 04.03.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Investeering üürikorterisse toob aastaga kuni 20 rahast tagasi

Piisava hulga vabade vahendite olemasolu korral ostetakse korter kohe välja või kasutatakse finantsvõimendust laenukapitali näol. Nii ühel kui teisel juhul on investeering viimastel aastatel olnud tulus, sest regulaarsele sissetulekule üüritulu näol lisandub märkimisväärne osa kinnisvara hinnatõusust. Just hindade kiire kasv on investeeringu üürikorterisse teinud viimastel aastatel märgatavalt tulusamaks kui enamikesse väärtpaberitesse või fondidesse. Kinnisvara soetamisele lisab atraktiivsust madal riskitase. Ometi kehtib ka kinnisvaraturul äri- ja investeerimistegevuse kindel seaduspärasus ? mida suurem hulk rahastajaid, seda madalamaks jääb tulusus.
Magalarajoonides on korterite hinnad viimase kolme aasta jooksul kahekordistunud. Üürihinnad püsivad aga praktiliselt ühel tasemel ? tõus on olnud 10?15 ning sedagi enamasti üürikorterite paranenud viimistlustaseme, mitte üldise hinnakasvu tõttu. Seepärast on üüritulu osatähtsus investeeringu kogutulus oluliselt langenud. Kui kolm aastat tagasi küündis üüritulu aastane osakaal kuni 15 korteri turuväärtusest, siis tänaseks on see langenud 8?9 tasemeni.
Erinevalt äärelinnast pole Tallinna kesklinnas üürihindu samal tasemel hoidnud mitte potentsiaalsete üürnike hulga vähenemine, vaid kaasaegsete üürikorterite ülepakkumine. Kesklinnas moodustavad märgatava osa üürnikest välismaalased ning ajutiselt pealinnas viibivad töötajad, kes enamasti eelistavad jääda üürniku staatusesse. Kohalikke seevastu omand ei hirmuta, mistõttu on üürikorterite hulk pidevalt kasvanud. Suur langus toimus aastatel 1997?2000, mil tippkvaliteediga korterite üürid vanalinnas kukkusid kuni kolmandiku.
Euroopa suurlinnades moodustab aastane üüritulu 4?6 kinnisvara turuväärtusest. Eestis kerkivad kinnisvarahinnad lähiajal hinnanguliselt 10?15 aastas. Summeerides üüri- ja kapitalikasvu tulu, kujuneb investeeringu tulususeks kasvu pidurdumisest hoolimata 15?20 aastas. Võrreldes mõneprotsendise deposiiditulu ning kõrge riskiastmega väärtpaberitega, on üürikorteritesse raha paigutamine tulus äri. Kuna kiire kasv kinnisvarasektoris jõuab lõpule, väheneb spekulatiivsete positsioonide maht ja tõuseb teadlike paigutuste tootlus.
INDREK OJA
Tartu Ülikooli majandusmagistrant
Linnakodanikud saavad lahendada oma eluaseme probleeme kahel viisil ? ostes või üürides. Valikute põhjuseid võib olla mitmesuguseid, alates töökoha ajutisest iseloomust kuni legaalsete sissetulekute vähesuseni. Seega eksisteerib turul tasakaal omanikuturu ja üürituru vahel. Paisates kinnisvaraturule suures koguses odava üüriga üüripinda, muutub see tasakaal üürituru kasuks. Miks osta, kui muidu saab? Tagajärg on vähenev elamispindade ostuhuvi, mis omakorda vähendab uute elamispindade pakkumist erakapitali poolt.
Praegune turuseis soodustab null-soetamisväärtusega (erastatud) elamispindade hinnatõusu ja selle hinna lähenemist uusehituste hindadele. Mida väiksem on vahe, seda lihtsamalt tuleb otsus uue elamispinna soetamise kasuks. Sellise arengu positiivsem tagajärg on uue elamispinna tekkimine. Praegune uuselamuehitus maht on võrreldes olemasoleva elamufondi mahuga kaduvväike ja kasutusväärtuse kaotanud elamispinna väljavahetamist praktiliselt ei toimu. Tulemus on Tallinna elamufondi jätkuv vananemine.
PÄRLE SEPPING
Pindi Kinnisvara atesteeritud maakler
Linnavalitsuse plaan aidata neid, kes kapitalismile jalgu jäänud, on iseenesest väga õilis, aga kardetavasti toob see kaasa abivajajate hulga ?äkilise? suurenemise.
Viimase paari-kolme aasta jooksul on üüriturg stabiilne. Kolme- ja enamatoaliste korterite hinnad kesklinnas on pigem languses, põhjuseks paljuräägitud soodsad laenutingimused.
Linn ei üüriks abivajajaile paremaid kortereid, kui nad praegu kasutavad. Elamufondis aga pole kuigi palju nö ühiselamutüüpi maju, mis oleksid eravalduses ning mida omanikud sealjuures ise ei kasuta ja meelsasti rendile annaksid?
Omaniku seisukohalt ? linn oleks ju imehea üürnik: maksaks stabiilselt ja oleks pikaajaline klient. Aga mis korterist alles jääb ja kas linnavalitsus võtab enda kanda ebamäärase remondikohustuse? Tõenäoliselt ei kataks linn kogu üürikulu, näiteks kommunaalmaksed peaks üürnik ise tasuma. Aga kui ei tasu, kes siis probleeme hakkab lahendama?
Kindlasti suurendaks linnavalitsuse projekt nõudlust väiksemate korterite järele, kuid märkimisväärset muutust see vaevalt kaasa toob.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 11:35
Ettevõtete territooriumid peidavad endas palju tuleohutusriske – kuidas neid maandada enne, kui käib päriselt „pauk“?
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele