Peaminister Siim Kallase nõunik Madis Müller näeb Euroopa Komisjoni presidendi Romano Prodi seisukohavõtu taga Eesti ettevõtete tulumaksu kohta poliitilist survet, sest pole olemas sellist direktiivi, mis kirjutaks täpselt ette, kuidas peab ettevõtete maksustamine ELi liikmesriikides toimuma.
<pilt#MadisMuller.jpg#Müller oli kaasas ka peaministri visiidil Brüsselisse möödunud nädalal#102#150#0> <b> Romano Prodi ütles neljapäeval, et ettevõtete reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus tekitab meie jaoks probleeme liitumisläbirääkimistel. Kas see võib viia selleni, et peame hakkama kaaluma ? EL või ettevõtete tulumaksuvabastus?</b>
Me peame mõistma, et Euroopa Komisjonil võib tekkida mõningane tõrge Eesti ebatavalise maksusüsteemi aktsepteerimisel, kui kõik liikmesriigid ja teised kandidaadid lähtuvad enamvähem võrreldavatest kasumi maksustamise põhimõtetest. Teisalt näevad võibolla mõned riigid, et meie tulumaksuseadus on tekitanud Eestile investeerimispiirkonnana konkurentsieelise. Samas ei ole olemas sellist direktiivi, mis kirjutaks täpselt ette, kuidas peab ettevõtete maksustamine ELi liikmesriikides toimuma. Meie hinnangul võis Eesti tulumaksuseaduse esialgset sõnastust teatud tingimustes ELi poolt kritiseerida tulenevalt dividendide erinevast maksustamisest sõltuvalt emaettevõtte asukohariigist. Kuid tänaseks on ka see säte seaduses muudetud.
<b>Kuivõrd saab Euroopa Komisjon mõjutada meie maksusüsteemi, kuidas laieneb EL seadusandlus meie otsestele maksudele?</b>
ELis kehtivad kaks direktiivi, mis vähem või rohkem puudutavad tulumaksu. Esimene neist käsitleb ema- ja tütarettevõtete vahelise rahade liikumise maksustamist ning teine maksustamisküsimusi ettevõtete ühinemisel. Eesti tulumaksuseadus vastab meie hinnangul mõlemas sisalduvatele reeglitele. Lisaks eksisteerib nn ettevõtete maksustamise käitumiskoodeks <i>Code of Conduct</i>, mis defineerib ebaausa maksukonkurentsi. Ka selles dokumendi valguses Eesti seadusega mingit probleemi ei ole.
Komisjon on viidanud ka kohtulahenditele, mis on langetatud Euroopas mõnda konkreetset üksikjuhtumit puudutavas vaidluses. Siin on aga meie selge seisukoht, et Eesti maksusüsteem on teistest piisavalt erinev, et ei ole võimalik mõnes kohtulahendis sisalduvaid üksikuid punkte kontekstist välja rebida ning Eesti seadusele laiendada.
<b>On siin tegu poliitilise survega Eestile? Kas Prodi sõnavõtust võib välja lugeda, et see 'lahenduse leidmine', millele ta viitab tähendab seda, et Eesti peab oma maksusüsteemi muutma?</b>
Üheltpoolt saame rääkida võimalikust poliitilisest survest, teisalt näeksid ilmselt ka maksuekspertidest Euroopa Komisjoni ametnikud meeleldi, et riikide maksuseadused oleksid võimalikult võrreldavad. Investeeringute maksuvabastusest loobumine ei ole aga Eesti jaoks kindlasti aktsepteeritav.
<b>Kas oleks võimalik siiski leida selline variant, mis jätaks Eesti ettevõtete reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabaks ning ei ärritaks liikmesriike?</b>
Sellise kokkuleppe saavutamine peaks olema võimalik just tänu sellele, et ELi seadusandlus täpseid ettekirjutusi riikide tulumaksusüsteemidele ei tee.
<b>Kuivõrd tõenäoliseks siiski peate, et Eesti peab ettevõtete tulumaksustamise taastama ning kuidas mõjutab see Eesti majanduse edasist arengut?</b>
Investeeringute maksuvabastuse taastamine mõjuks kindlasti Eesti majanduse arengutempole pidurina. Et ka EL liitumiskõneluste kontekstis on Eesti jaoks tegemist küsimusega, mille osas meil absoluutselt igasugune valmidus järeleandmiseks puudub, ei pea ma maksureformi tagasipööramist võimalikuks.
<b>Kuivõrd tõenäoliseks peate sellist stsenaariumit, et võimulolev Keskerakond hakkab ELi nõudmisi ära kasutama oma maksupoliitika elluviimiseks, mis peamiselt puudutab küll üksikisiku tulumaksu, kuid võib mõjutada ka ettevõtete tulumaksusüsteemi muutmist?</b>
Ei taha uskuda, et ka Keskerakond tuleks välja ettepanekuga, mis selgelt Eesti konkurentsivõimele tagasilööki tähendaks. Otsest seost investeeringute maksuvabastuse ja astmelise üksikisiku tulumaksu vahel ei ole.
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini