EL pole suutnud vahet USA elatustasemega vähendada

Viimased kaks aastat, mis eesmärgi sõnastanud Lissaboni tippkohtumisest on möödunud, ei ole vahet vähendanud. Nüüd loodetakse uut inspiratsiooni reedel Barcelonas algavalt reformitippkohtumiselt.

Praegu pole ELi reformid mitte ainult soikunud, vaid isegi tagurpidi läinud, väidab Euroopa ettevõtjaid ühendava UNICE juht Philippe de Buck.

Nii on toppama jäänud Euroopa Liidu internetirevolutsioon, milles 2000. aasta märtsis ehk IT-buumi haripunktis nähti üht peamist vahendit Euroopa Liidu muutmiseks 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisemaks ning dünaamilisema majanduskasvuga piirkonnaks.

Aastaks 2001 pidi interneti püsiühendus jõudma kõigisse koolidesse, see eesmärk on tänaseks täidetud vaid 90 ulatuses. Suur puudus on vajalike oskustega õpetajatest.

Kodudes kasvas internetiühenduste arv 2000. aasta kevadest läinud aasta juunini küll hüppeliselt, 18 protsendilt 36 protsendile, kuid jäi siis soiku. Detsembriks oli näitaja Euroopa Komisjoni raporti järgi kasvanud kõigest kahe protsendipunkti võrra, 38 protsendile võrreldes 58 protsendiga USAs. Interneti vahendusel ostab regulaarselt kaupu vaid 4 protsenti ELi elanikkonnast.

Buumi aeglustumises on süüdi IT-mulli lõhkemine, mille järel on vähenenud surve tehnoloogiliste muutustega kohanemiseks. Samas jääb USAst väiksemate infotehnoloogia investeeringute tõttu 0,3?0,5 potentsiaalsest majanduskasvust saavutamata.

Kehvad uuendama on ka Euroopa firmad. Viimane Euroopa Liidu innovatsiooniuuring näitas, et vaid 51 protsenti tööstusettevõtetest ning 40 protsenti teenindussektori ettevõtetest pidas end innovatiivseks. Uued tooted moodustavad Euroopa tööstusettevõtetel vaid 7 protsenti kogukäibest.

Ka Euroopa ühise patendi kinnitamise tähtaeg (2001) on mööda läinud, praegu tuleb patenti taotleda igas liikmesriigis. See teeb protsessi viis korda kulukamaks kui USAs, kuid lepet ei lase sündida lahendamata keeletüli.

Esmaspäeval avaldas Euroopa Keskpank uurimuse ELi tööturust, mille järgi Euroopa tööturu jäikus on üks põhjusi, miks EL majanduskasvult USA-le järele ei jõua. Viimase kümne aasta jooksul on EL 3 majanduskasvu saavutanud vaid ühel korral, USA-l seevastu jäi 3 kasv vaid läinud aastal saavutamata.

Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on Euroopas praegu 64 USA tasemest. Sellest vahest kaks kolmandikku on hinnanguliselt tingitud Euroopa lühemast tööajast. Näiteks kui Euroopas on tavaline viienädalane puhkus, siis USA standard on kaks nädalat.

Viimane kolmandik tuleneb erinevast tootlikkuse tasemest, mida Euroopas kisuvad alla eelkõige suurriigid. Mitmes väiksemas liikmesriigis, nagu Iirimaa, Austria, Soome, Kreeka, Belgia ja Portugal, on tootlikkus USA tasemest ees.

Töö tootlikkust vähendab Euroopas ka vähene tööjõu liikuvus. 2000. aastal siirdus teise liikmesriiki tööle vaid 225 000 eurooplast ehk 0,1 elanikkonnast. USAs on vastav näitaja 2,5. Vaid 16 eurooplastest ehk poole vähem kui USAs olid ametis olnud vähem kui aasta, mis näitab, et töökohta ei vahetata kuigi sageli.

Tööjõu vähene liikumine süvendab probleeme vajalike oskustega tööjõu leidmisel, samas kui tööpuudus on eurotsoonis 8,5. Ühtlasi õõnestab see eesmärki tõsta Euroopa keskmine tööhõive 2010. aastaks 70 protsendile tööealisest elanikkonnast praeguse 64 asemel.