Vandeadvokaat: sõiduki omanik suure tõenäosusega võidab kohtuasja

<b>Kui palju võiks trahvi tagasinõudmine kohtu kaudu maksma minna, ületab see trahvisumma?</b>

Kaebuse esitamine trahvinõude vaidlustamiseks on riigilõivust vabastatud. Samas trahvide kui kahjude tagasinõudmisel tuleb kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv 3 % summast, mille väljamõistmist taotletakse.

Juhul, kui kaebaja juristi abi ei kasuta, piirduvadki kohtukulud esimese astme kohtus riigilõivuga. Kvalifitseeritud õigusabi kasutamisel trahvinõude vaidlustamise ning juba makstud trahvi tagasinõudmise asjades ületavad õigusabikulud kindlasti trahvisumma.

<b>Kui kaua kohtuasi aega võiks võtta?</b>

On üldteada asjaolu, et kohtumenetlus on pikaajaline. Seega kaldun arvama, et keskmiselt võiks kohtuasi koos kõigi kohtuastmete läbimisega kesta mitte vähem kui aasta. Näiteks Riigikohtus 5. märtsil 2002. a lahenduse saanud kohtuasi sai alguse trahvinõudest, mis koostati 19. juulil 2000.

<b>Milline kohustus võiks olla trahvi saanud firmal auto tegelik kasutaja üles leida ja trahvinõue talle edastada? Või on asi nii, et firma ütleb, et ei mina tea, kes selle autoga sõitis, ja saadab trahvinõude tagasi?</b>

Küsimus on adekvaatses menetluskorras, mis kehtivas õiguses on puudulik. Parkimistrahvi määraval ametiisikul peaks lasuma kohustus välja selgitada enne trahvinõude koostamist konkreetne parkimiskorda rikkunud isik ehk sõiduki valdaja, näiteks rentnik või liisinguvõtja. See oleks võimalik autoregistrikeskuse andmete alusel.

Kui aga autoregistrist ei selgu, kes on sõiduki kasutaja, on võimalik trahvinõude koostajal teha päring näiteks liisinguandjale, kes saab välja selgitada sõiduki kasutaja.

<i>Priit Lätti intervjueeris Äripäeva ajakirjanik Sulev Oll.</i>