Kuidas tõuseb ELiga liitumisel töötajate palk

ELis esindab töötajate huve Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC), mis loodi 1973. a. ETUC ühendab 60 mln liiget ja töötajate huvide esindajana taotleb ta paremaid töötingimusi (palk, tööaeg, puhkus) Euroopas.

1998. a käivitus nn makromajanduslik dialoog. Neli korda aastas kohtuvad Euroopa sotsiaalpartnerite, Euroopa Keskpanga, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu esindajad eesmärgiga muuta kogu piirkonna majandus konkurentsivõimelisemaks, tagada regiooni tööhõive uute, kvaliteetsemate töökohtade loomisega.

Tööandja sotsiaalne vastutus ei sünni ELi astudes, kuid lõpeb seal, kus saab teisiti. Sageli unustavad Rootsi, Soome ja Saksa ettevõtjad, kes alustavad oma äritegevust Eestis, kohe oma sotsiaalse vastutuse ning maksavad Eesti töötajatele oma riigi töötajatest mitukümmend korda väiksemat palka. Kindlasti ei ole kõik tööandjad sellised, kuid läbirääkimised haruliitude ja ettevõtete tasandil näitavad, et Eestil on palgaküsimustes veel väga palju arenguruumi.

ELi liikmesriikides on töötajate palkade taga vastavad ametiühingud, kes peavad läbirääkimisi palgatõusu ja töösuhete stabiilse arengu tagamiseks. Tootmine on seotud inimesega. Inimese väärtustamine algab meist enestest. EL iseenesest ei too meile kuldõunu hõbevaagnal. Praegu on ametiühingud ainus jõud, kes räägib palgast, töö- ja sotsiaalpoliitikat ning töötajate kaitsest. Oleks hea, kui tööandjad hakkaksid nägema enda kõrval inimest, kelle heaolu ja inimväärne töö on ühiskonna tasakaalustatud arengu eeldus.

Ühel Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni seminaril küsis üks Eesti tööandja ettekandega esinenud noorelt prantsuse tööandjalt, millal tuleb Euroopas aeg, kui pole streike. Prantsuse ettevõtja vastas, et streik on kõige tõhusam vahend kollektiivlepingu saavutamiseks. Tänini on Eesti ametiühingud korraldanud vähe streike, eelistades alati läbirääkimisi streigile.

Autor: Jane Angerjärv