Eesti Energia kokkuhoiupoliitika

Ükski pank ei anna Eestis nii soodsatel tingimustel laenu, kui teeb seda riigifirma Eesti Energia. Vähemasti jäi selline mulje, kui koorus päevavalgele juba mõnda aega tagasi toimunud kohtuasi, kus hageja rollis oli energiafirma, patuoinaks 1987. aasta juulist kuni 13. veebruarini 2001 Eesti Energia Rapla-Järva piirkonnas algul inseneri, hiljem vanem- ja juhtivinsenerina töötanud türilane Tiit Trampas.

Kohtuasja, tegelikult selle lihtmenetluse põhjus oli ?tühine? 4 661 924 krooni, mille Trampas suutis alates 1995 firmast kõrvale toimetada. Ikka nii, et esimesel aastal 590 650, järgmisel 229 218, siis juba 752 399 krooni. Himu kasvas ja 1998 tekitas ta Eesti Energiale kahju 1 133 480 krooni. Kas see kahju just Eesti Energia tarvis nii suur oli, on alles küsitav. Sest Trampas kinnitas maakonnalehele Järva Teataja, et raha läks tarvis firmas teatud asjade rahastamiseks. ?Muidugi jäi ka minule osa summast, muidu poleks ma end ju süüdi tunnistanud,? sõnas ta.

Nüüd, kui lugu lõpuks lehte jõudis, kinnitas Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel, et lihtmenetlus oli suunatud aja ja maksumaksja raha kokkuhoiule. ?Nõustudes lihtmenetlusega, oleme hoidnud kokku aega,? kirjutas ta lehetoimetusse.

Peegel väljendas pahameelt, et Trampase öeldu sellisel kujul üldse lehte sattus. ?Ootame huviga nende väidete kinnitamist viidetega konkreetsetele isikutele... või siis ajalehe poolset vabandavat selgitust,? kirjutas ta. Sest: ?... ausate töötegijate nime ja maine määrimine ainult kriminaalkorras karistatu sõnadele tuginedes pole Eesti Energia arvates korrektne.?

Selle taustal ei selgita Peegel ega ka keegi teine, kuidas sai üldse võimalikuks kestev ja ulatuslik riisumine firmas, kus pealegi on tööle rakendatud sisekontroll. Ja miks sõlmiti lihtmenetluse käigus kokkulepe, mille alusel maksab Trampas endisele tööandjale iga kuu vähemalt 1000 krooni. Seda kirjas pole, et peab rohkem maksma.

Juhul, kui 39aastane Trampas peaks elama kasvõi 69 aastat vanaks, mis on rohkem kui keskmise Eesti mehe eluiga, jõuab ta nii kogu riisutud varast tagasi maksta ikkagi vaid 360 000 krooni. Ülejäänu jääb puhtalt kätte.

Autor: Kaarel Aluoja