Klient eelistab kvaliteeti

Jutud sellest, nagu siinne klient ei tahaks ega suudaks osta oma autole kvaliteetset kütust, on retoorika ja fakte eirav üldistus. Analüüsides Statoili näitel enammüüdavate kütuste pingerea kujunemist, on enamikul Statoili klientidest autosõitjate üleminek kvaliteetsemale kütusele silmnähtav.

Statoil alustas kõrgema kvaliteediklassiga EURO-tähistusega bensiini müüki Eestis 2000. aasta detsembris. 2000. aastal tervikuna moodustas meie bensiinimüügist 80 tavaline bensiin oktaanarvuga 95 ja kokku 20 kõrgema kvaliteetklassi bensiinid 98 ultima ning 95 ultima.

Kõrvutades seda aega nüüd perioodiga juuli-detsember 2001, võime öelda, et ligi kaks kolmandikku Statoili klientidest on üle läinud väiksema väävlisisaldusega ning keskkonnasäästlikumale EURO-tähistusega kvaliteetkütusele. Ja seda hoolimata kütuse kõrgemast hinnast. Teisel poolaastal 2001 moodustas 95 EURO ultima juba rohkem kui kolmandiku Eesti Statoili poolt müüdud bensiiniliitritest ja 98 EURO ultima osakaal ületas veerandit. Kokku andsid EURO-kvaliteedi bensiinid siis ligi kaks kolmandikku kütusemüügist ja tavalise 95-oktaanarvuga bensiini osakaal kahanes kolmandiku suurusjärku.

Muidugi võib oponeerida neile numbritele, väites, et Statoili kliendid pole veel kogu Eesti. Seda küll, kuid 2002. aasta alguse seisuga on Statoili turuosa ligikaudu 22, mis lubab meil seega väita, et vähemalt 15 Eesti kütuseostjatest on üle läinud EURO-klassi autokütustele. Ja seda tulenevalt oma tervest mõistusest, analüüsivõimest ja teadmistest kaasaegsete autode nõuetest kütusele, mitte seadusandja sunnil. Need faktid näitavad, et Eesti autokütuste tarbijale on kvaliteet oluline.

Sama kinnitab ka Statoili klientide arvu kasv. Meie juures tankivate klientide arv päevas on kasvanud umbes 15 võrreldes 2000. aastaga. Uute äriklientide juurdetulek, mida Statoil vaatleb nädala lõikes, on peaaegu kahekordistunud. Statoil on turgu võitnud just uute äriklientide ning uute autode ostjate ja liisijate seas. Keskkonnasõbralikkus on ju ainult üks aspekt EURO-kütuse edu taga, sellele lisandub tarbijate teadlikkuse ja nõudlikkuse kasv. Arvestades, et lisaks Statoilile on veel mõned Eesti kütuseturul tegutsevad jaemüüjad viimase poolaasta jooksul hakanud EURO-kütust müüma, võib kõiki müüginumbreid kokku võttes tõenäoliselt selguda, et veerand Eestis müüdavast bensiinist on EURO-klassi oma juba praegu.

Teine diskussiooniteema puudutab kütusekvaliteedi regulatsiooni Euroopas. Kahetsusväärsel kombel palju on erinevad kütuse teemal sõnavõtjad viimasel ajal kasutanud valeväidet, justkui Euroopas oleks meie spetsifikatsiooni kohane EURO-kütus miski, mida kasutavad vähesed väljavalitud. Tegelikkus on see, et kvaliteet, mida Eestis nimetatakse EUROks ja premium-klassi tooteks, on Euroopa riikides täiesti tavaline bensiin ehk regular. Premium-bensiiniks on Euroopas veelgi keskkonnasõbralikum kütus, mida Eesti klassifikatsioonisüsteemis tähistatakse lisatähega E (näiteks 98E). Ükski siinne turuosaline seda kvaliteeti aga täna veel ei müü.

Eesti spetsifikatsioonis lihtsalt oktaanarvu numbriga tähistatav tavaline pliivaba bensiin (näiteks 95 või 98) on Euroopas oma väävli- ja benseenisisalduse tõttu keelatud juba 2000. aasta algusest. Loomulikult on esmatähtis inimeste tervise ja keskkonna teema, kuid vähetähtis pole faktor, et selle kütuse väävlisisaldus jm omadused kahjustavad kaasaegsete autode mootorit.

Kokkuvõttes ei pääse me üle ega ümber tõdemusest, et majandusministeeriumi poolt kavandatav uute kütusestandardite jõustumine 1. jaanuarist 2003 on kogu ühiskonnale vajalik ja möödapääsmatu samm. Ei saa rääkida sellisest mõistest nagu odavam ?sotsiaalkütus?, sest see tuleb meie kõigi elu ja tervise arvelt.

Ei tohiks kunstlikult luua olukorda, kus turul tohib pakkuda ebamääraste omadustega kütuseid. Mõni võib ju öelda, et minu auto, minu mootor ? tangin, mida tahan ning kui vaja, küll maksan ka oma mootori remondi kinni. Samas rikub see ?säästlik? inimene nii enda kui ka oma laste, naabrite ja kaaskodanike elukeskkonda ja sunnib ülejäänuid oma kasu huvides kannatama.

Autor: Hede Kerstin Luik