- OMX Baltic−0,73%300,19
- OMX Riga−1,03%877,72
- OMX Tallinn−0,34%2 060,1
- OMX Vilnius0,03%1 192,91
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,25%8 821,36
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,11
- OMX Baltic−0,73%300,19
- OMX Riga−1,03%877,72
- OMX Tallinn−0,34%2 060,1
- OMX Vilnius0,03%1 192,91
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,25%8 821,36
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ausa konkurentsi nimel
Põllumajandusminister Jaanus Marrandi meelest on pool muna parem kui terve muna - Eesti peaks Euroopa Liiduga läbirääkimistel taotlema ELilt liikmesmaadega võrdsete toetuste asemel suuremaid tootmiskvoote.
Äripäeva seisukohast ei ole mõttekas hakata ELiga kauplema stiilis "kui te meile samasuuri toetusi ei anna, siis andke vähemalt võimalus rohkem toota" - nii ei saavuta me midagi. Eesti ei tohi loobuda oma ettevõtjatele ELi liikmesmaade ettevõtjatega võrdsete konkurentsitingimuste nõudmisest, sest ELi näol on tegemist ühise majandusruumiga, kus kõigi liikmete suhtes peavad kehtima ühesugused mängureeglid.
Kui selles majandusruumis käsitatakse põllumajandust erilise majandusvaldkonnana, siis peab see nii olema mitte üksnes liidu lääne-, lõuna- ja põhjapiiridel, vaid ka idaservas. Kui liit loobub toetustest, mis oleks ideaalne, siis ka ilma eranditeta kõigi suhtes.
Keskenduda põllumajanduskvootide üle peetavatele vaidlustele tuleb põllumajandusministri sõnul seetõttu, et kandidaatriikidel on väga väikesed võimalused suurendada ELi pakutud põllumajandustoetuste määra. Suuremad kvoodid võimaldavad Marrandi hinnangul meie põllumajandusel areneda.
EL pakub kvoote, mis põhinevad Eesti põllumajanduse praegustel tootmismahtudel. Põllumajandus on näidanud, et suudab enamat. Näiteks piimatootjad soovivad liitumisel ELiga saada kvooti 900 000 tonnile piimatoodangule - selline on potentsiaal Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul.
Esmapilgul tundub, et suuremad tootmiskvoodid toetuste vastu on hea bisnis. Aga oletagem, et Eesti suudabki ELilt välja kaubelda senisest suuremad kvoodid ning Eesti suudab ka toota nii palju, kui kvoodid lubavad. Kuid suurem kvoot ei garanteeri, et meie põllumees suudab ka oma toodangu lubatud mahus ELi maha müüa. Meie põllumehel on raske konkureerida nt Prantsusmaa talunikuga, kes saab 75% võrra suuremat toetust. Kui kvoodi piires ei suudeta toodangut müüa, hakkavad järgnevatel aastatel vähenema ka kvoodid.
Toetused Eesti põllumehele kerkivad ELi praeguste liikmesriikide toetuste tasemele kümne aasta pärast. Ehk selle, mida ei suutnud teha kümme aastat mittetoetamise poliitikat Eestis, viib EL järgmise kümne aastaga lõpule - suretab põllumajanduse.
Euroopa Komisjon tutvustas neil päevil uurimust, mis püüab tõestada, et uute liikmesriikide talunike sissetulekud kasvavad liidus ka otsetoetusi saamata.
Seda võib võtta kui komplimenti kandidaatriikide põllumajandustootjaile, teisalt on aga ilmne komisjoni soov põhjendada väiksemate toetuste maksmist kandidaatriikidele liitumisel ELiga.
EL peaks seisma kõigi oma liikmete ühiste huvide eest, mitte kaitsma praegusi liikmeid uute liitujate eest. Praegune EL kaugeneb oma algsetest eesmärkidest ja põhimõtetest. Meenutagem kas või majandusühisuse asutamislepingu mõtet - tagada ühisel turul moonutusteta konkurents, kaitsta liikmesriikidevahelist kaubandust piirangute ja ahistamise eest. Millise sätte alla sobib ELi enda tegevus?
See organisatsioon ei suuda end reformida, tema oma regulatsioonid - põllumajanduse toetamine on neist kujukaim näide - takistavad majanduse arengut. Kas meil on vaja tormata liitu, mis muudab Eesti majanduspoliitika protektsionistlikuks, suurendab ümberjagamist ja paneb pidurid meie majanduskasvule? Meie alternatiiv on oodata, kuni EL viib lõpule kas või põllumajanduspoliitika reformimise.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee