Raha maas ei vedele

Eelmine peaminister Mart Laar tegi vahetult enne tagasiastumist kannapöörde energeetikapoliitikas. Käivitunud oli rahamahukas Narva Elektrijaamade renoveerimine, kuid nii poliitiliste kui ka äriliste eesmärkide nimel otsustas Laar pankadega sõlmitud rahastamiskokkulepped tagasi lükata. Energeetika seisukohalt oli tegemist vastutustundetusega, millega kaasneb elektrihinna tõusu kiirenemine.

Hetkel käivad vaidlused elektrihinna üle on ainult esimene sümptom. Praeguse väikese hinnasõja lõpetamisel muutub elektrihinna pikemaajalise prognoosimise seisukohalt oluliseks, kust ja kui kallilt saada raha elektrijaamade renoveerimiseks.

NRG-tehingu raames planeeritud rahastamisele ei ole odavamat alternatiivi. Käimasolevat renoveerimist pole võimalik ega otstarbekas peatada, sest sõlmitud lepingute muutmine ainuüksi tähtaja osas võib muuta kogu projekti 30-40% kallimaks. Tõenäoliselt tuleb võtta lühiajalisi laene ja neid refinantseerida ning hiljem õnnestub hankida ka pikaajaline laen. Eesti Energia on võtnud suuna sellele, et peatada investeeringud teistes energiasüsteemi osades. Riigipoolne sekkumine keskkonnamaksude kergendamise näol parandab olukorda lühiajaliselt, kuid tekitab probleeme Euroopa Liiduga ühinemisel.

Arvestades jaamade renoveerimise rahastamise edasilükkamisega tekkivaid lisakulusid, on vähetõenäoline, et NRG tehingu ärajäämisega kaasneks kavandatud hinnatõusu vähenemine. Poliitilised nõudmised hinda madalal hoida jätkuvad muidugi ka tulevikus. On võimalik, et Eesti Energia leiab sisemistest ressurssidest võimalused neile vähemalt moepärast vastu tulla, kuid see ei saa toimuda enam tootjahinna ehk Narva Elektrijaamade arvelt.

Jaamade renoveerimise lõpuleviimiseks vajalikku raha Eestist kokku ei korja. Vajalikke summasid saab kaasata ainult rahvusvaheliselt rahaturult. Rahvusvahelised pangad ja võlakirjaostjad nõuavad jaamadelt korralikku tootlust, mis tuleb elektri hinda projekteerida. Sama kehtib võimaluste kohta kaasata uus strateegiline või finantsinvestor või viia Eesti Energia börsile. Börsile viimine on praegu ohtlik ettevõtmine, sest kohalike ärimeeste soov saada ise ameeriklaste asemel osalus elektrijaamades pole kuhugi kadunud. Seetõttu ju praktiliselt valmis laenuleping jaanuaris Laari poolt tagasi lükatigi.

Suurt tähelepanu tuleks pöörata uute partnerite taustale. Lubamatu oleks kohalike huvigruppide sahkerdamine a la Eesti Raudtee, mille tulemusena koonduks otsustusvõime nii jaamade kui ka elektrihinnaga üle mõne Eesti Energia suurtarbija kätte. Kõige mõistlikum praeguses olukorras on jätkata ameeriklaste osalusel valminud äriplaani elluviimist. Sellises seisus, nagu asi eelmise aasta lõpul oli, normaalses riigis vankri ees enam hobuseid ei vahetata. Eesti Energia ja NRG koostöös välja töötatud äriplaan tugineb Eesti teadlaste seitsmele mahukale uuringulisele tööle elektrihinna, alternatiivsete tootmisvõimaluste, põlevkivi tootmise, tema põletamistehnoloogia ja sotsiaalprobleemide osas.

Üleskutseid vaadata ümber riigi energeetikapoliitika, kaaluda üleminekut tuumaenergiale või elektrituru kiiret ja kohest avamist on tehtud paraku ennekõike meie naaberriikide (Soome, Rootsi ja Venemaa) suurte energiakontsernide huvides. Sellised arengud võiksid tuua kaasa lühiajalise hinnalanguse, aga hind tõuseks kohe, kui Narva elekter on dumpinghinna abil turult välja tõrjutud. Viimase variandiga kaasneb ka veel suur hulk sotsiaalprobleeme ja rahulolematuid töötuid Ida-Virumaal.

Loomulikult peavad jaamad arvestama, et nende efektiivsus peab võimaldama neil ka elektri vabaturul püsida. Seega on vajalik rakendada strateegilist investorit. Kasulik on rakendada välismaa know-how'd.

Sõltumata energeetikas toimuvate protsesside lõplikust lahendusest on rahastusallikas ikkagi üks ja ainus - elektritarbija rahakott. Ka skeemid, mille kohaselt riik sekkub omapoolsete soodustustega, on tagatud meie kõigi rahaga. Kinni tuleb maksta nii seitsmeaastane NRG ja Eesti Energia koostöö, uued rahastamise ettevalmistustööd ja kiiresti otsitavate finantseerimisskeemidega kaasnev elektrihinna tõus.

Elekter on kaup nagu iga teine ja parim, mida on võimalik tarbija huvide kaitseks teha, on tugev riigipoolne kontroll. Sealjuures tuleb lisaks hinna jälgimisele jälgida seda, et elektritootja käituks pikaajalisest strateegiast lähtuvalt, investeeriks tulevikku ning ei hoiaks kokku keskkonna ja avariiolukorra piiril olevate valdkondade - elektrijaotusvõrgu - arvelt.