J. D. Rockefelleri asutatud naftahiid

1911. aastal tegi USA ülemkohus otsuse, et tolleaegsele maailma rikkaimale inimesele John D. Rockefellerile kuuluv Standard Oil Co tuleb jagada 33 osaks. Iseseisvate ettevõtetena (vähemalt formaalselt) jätkasid teiste hulgas ka Standard Oil Company of New York ja Standard Oil Company (New Jersey). Esimene ühines aastal 1931 Socony-Vacuum Oil Companyga ning aastal 1966 sai nimeks Mobil Oil Corporation. Standard Oil Co (New Jersey) sai 1972. aastal nimeks Exxon Corporation. Ajalugu oleks nagu taas pöördunud uuele ringile, kui 30. novembril 1999 Exxon ja Mobil ühinesid, moodustades maailma suurima naftakompanii ExxonMobil Corporationi. Aasta hiljem sai sellest ajakirja Fortune 500 edetabeli juht kui suurima müügikäibega ettevõte maailmas.

Nii võibki ExxonMobili loojaks lugeda kõigi aegade tuntuimat kapitalisti John D. Rockefellerit, kes koos kahe kaaslasega alustasid väikese naftatöötlusettevõttega 1863. aastal. Rockefeller laiendas jõuliselt oma äri konkurentide äraostmise, firmade ülevõtmiste ja raudteefirmadega soodsate tariifide suhtes salajaste kokkulepete sõlmimise abil. Paarikümne aasta pärast kontrollis Standard Oil tervelt 90?95 protsenti kogu Ameerika Ühendriikide naftasaaduste tootmisest ja müügist.

Tänane ExxonMobil on hiigelsuur ettevõte, mis lisaks nafta ja gaasi tootmisele ja töötlemisele tegeleb veel kivisöe, vase ja teiste mineraalainete kaevandamisega. Kompanii tegutseb 200 riigis. Kuid tähtsaim tegevusala on siiski seotud energeetikasektoriga. Oma peamistest konkurentidest, Briti-Hollandi energeetikagigandist Royal/Dutsch/Shell on Exxon viiendiku, British Petroleumist pea poole võrra suurem. Aastal 2000 oli Exxon-Mobili puhaskasum 17,7 miljardit dollarit (350 miljonit krooni) ehk veidi rohkem kui 10 Eesti riigi eelarvet. See oli kolm korda suurem, kui For-tune?i möödunud aasta edetabeli teisele kohale platseerunud jaemüügikett Wal-Mart, kellest peaks kohe saama ajakirja edetabeli uus juht.

Kompaniil kasutuses olevate naftaleiukohtade tõestatud varud ulatuvad 21,5 miljardi barrelini. Teoreetiliselt piisaks neid varusid praeguste tootmisvõimsuste juures 13 aastaks. Kuigi uusi naftaleiukohti on järjest raskem avastada, läheb kompanii bilanssi üha uusi ja uusi leiukohti.

Uute leiukohtade otsimisele ja tootearendusele tehtavad kulutused on suured. Kontsernis töötab 1500 filosoofiadoktorit (PhD) ja uuringutöödeks kulutab ExxonMobil 600 miljonit dollarit (10,7 miljardit krooni) aastas. Doktorikraad (rakenduskeemia erialal) on ka kompanii tegevjuhil Lee R. Raimondil. Kolmandik uuringusummadest kulutatakse uute naftaleiukohtade otsimisele.

Uuringutele kulutatud summad on ennast kuhjaga tagasi toonud. Kui 80. aastatel kulutas kompanii iga naftabarreli leidmiseks 4 dollarit, siis nüüdseks on kulud kahanenud 1,20 dollarini. Erinevalt teistest suurkompaniidest ei kuluta ExxonMobil raha fundamentaaluuringutele, vaid nõuab mõõdetavaid tulemusi, mis annaksid konkurentsieelise.