Lõhume müürid ja koome võrgu

Ettevõtte sisemine korrastamine ? kulude kokkuhoid, kvaliteedi tõstmine, protsesside ümberseadmine, tootmise planeerimine ja muud märksõnad on olnud ettevõtte juhtkonna tähelepanu keskmes juba aastaid. Tihenevas konkurentsis, kus kriitiliste eduteguritena on lisandunud ka paindlikkus ja klientide tellimuste kiire täitmine, ollakse lõpuks sunnitud väljuma oma ettevõtte nelja seina vahelt ja otsima koostööd partneritega. Kuidas seda edukalt teha?

Mida rohkem ettevõtet optimeerida, seda väikemaks tundub jäävat selle tegevuse kasutegur. Ka müügi suurendamise poole pealt ei tundu tulevik just helge ? sellist müügi kasvu, nagu paljud Eesti ettevõtted senini on kogenud, ei ole lähitulevikus enam oodata. Eriti kui arvestada jahenevat majanduskliimat ja tihenevat konkurentsi. Seega jääb üle täiendavat efektiivsust otsida hoopis väljastpoolt ettevõtet. Partneritega protsesside ühendamine ja koostöövõimaluste leidmine, nagu näiteks tarneahela optimeerimine, on üks võimalikke variante, mida toetab ka pidev tehnoloogia areng.

Partnerlus on võime mõelda osakondade, toodete ning tehingute asemel ühtsele, kõiki väärtusahela lülisid hõlmavale protsessile.

Partneritega suheldakse üldjuhul lineaarselt: sina müüd ja mina ostan sellise hinnaga; või isegi logistikafirma kaudu. Informatsiooni pidev vahetamine ettevõtte kõigil tasanditel ja müüki, võimsusi ja eesmärke kõigi ahela liikmetega koos planeerida tundub esmapilgul üsna uudne mõte.

Tarneahela läbipaistvaks muutmine, paindlikkus ja integratsioon oma tarnijatega ning seeläbi tarbija ootuste parim rahuldamine ongi need märksõnad, mis peituvad partnerluse taga. See on koostöö, mille abil on võimalik turul saavutada olulist konkurentsieelist. Seega, lähtuvalt kliendi vajadustest, loovad partnerid koos töötades sellist lisaväärtust, mida nad kumbki eraldi ei suudaks.

Kui seni tekkisid pea igas tarneahela ettevõttes igaks juhuks alati laos hoitavad n-ö laopuhvrid, siis usaldusväärses ja paindlikus partnerlussuhtes ettevõtetel sellist varu vaja ei ole. See tähendab olulist kokkuhoidu kogu ahela jaoks. Koostöö ja infovahetus partneritega võimaldavad ka tootmistsüklit oluliselt lühendada ning paindlikumaks muuta, turu liikumisele kohandada. Jääb ära võimalus, et ootamatult populaarseks saanud kaup on otsa saanud ning juurdetootmine või tarnimine võtab aega. Efektiivse tarneahela puhul on tegemist koostööga, millest võidavad kõik selles osalejad ning mille abil on võimalik tarbija ootusi täita paremini ning väiksemate kadude ja kuludega.

Ettevõtte võiks algatuseks paigutada end partnerlusteljele. See kirjeldab organisatsiooni peamisi arenguetappe, võttes arvesse kõiki protsesse mõjutavaid aspekte. Neid on suures plaanis neli: üldine strateegia, protsessid, inimesed ja tehniline infrastruktuur. Partnerlustelje abil on võimalik hinnata neid samme, mida juhtkond peaks ette võtma ettevõtte arendamiseks.

Telje esimesel tasandil asuvad traditsioonilised, püramiidilaadsed organisatsioonid. Sellise firma fookus on suunatud sisemistele funktsioonidele ning toodetakse vaid masstoodangut. Maatriksi viimasel tasandil asub ettevõte, kes koos oma partneritega moodustab koostöövõrgustiku. Sellise ettevõtte fookuses on klient ja tema ootused, mida kõik tarneahelas asuvad partnerid üritavad üheskoos täita võimalikult efektiivsel moel. Sellises situatsioonis on piirid ettevõtete vahel kadumas ning organisatsioonid suhtlevad pidevalt kõigil nendel tasanditel.

Kõige lähemal lõpptarbijale ning seega ka kõige täpsemini tarbija käitumisega kursis olev tarneahela osa on kauba jaemüüja. Info peab alates jaemüüjast liikuma kuni tooraine pakkujani välja. Täpsed müügiprognoosid on peamiseks eelduseks, et tarneahela kõik osad saaksid toota täpselt õigetes kogustes ning optimaalsete kuludega. Seega on avatud kommunikatsioon ning koostöö tarneahela optimeerimise kriitiliseks eduteguriks.

Ettevõtte fookuse muutmine sisemistelt protsessidelt välimisele koostööle nõuab aga olulisi muudatusi inimestes endis ? nende harjumustes, mõtteviisis ja käitumises. Selline muudatus ei tule iseenesest ? tihti on selleks vaja välist impulssi. Selleks impulsiks võivad olla ootamatult halvad majandustulemused. Appi võivad tulla ka ettevõtte koostööpartnerid, kes suudavad väljastpoolt vaatlejatena ettevõtte olukorda ehk selgemalt hinnata, suunata ettevõtte juhtide mõtted tagasi strateegilistele eesmärkidele või osutada keskkonna muutunud vajadustele. Arusaamine, et konkurentsis püsimiseks tuleb vaadata ka ettevõtte neljast seinast väljapoole, on tarneahela efektiivsuse ja võib-olla ka konkurentsieelise saavutamise alus.

Autor: Alvar Pihlapuu