Tallinna Sadam valis maasoojuse

Elektrienergia kallinemise tõttu hakkab Paldiski Lõunasadamasse rajatav ligi 3000 ruutmeetrine terminal ammutama küttesoojust maapinnast, loobudes nii elektri- kui ka õliküttest, ütles reedel sadama direktor Joel Tammeka.

Terminali projekteerimise käigus tehti võrdlevad arvutused, mille kohaselt maasoojuspumba aastane 111 000kroonine ekspluatatsioonikulu osutus õliküttest üle nelja korra ja elektriküttest üle kolme korra odavamaks.

Viis maasoojuspumpa hakkavad varustama terminali peahoonet ning üks pump sanitaarkontrolli teenistustele ehitatavat kõrvalhoonet. Sadama territooriumile puuritakse 25 sadakonna meetri sügavust soojakanalit. Ligi 4 miljonit krooni maksev küttesüsteem on Eesti suurim, samuti esimene tööstushoones kasutatav maasoojuspump.

Eesti Soojuspumpade Liit peab Hansapangaga läbirääkimisi, et soojuspumpade paigaldamist hakataks käsitlema eraldi investeerimisvaldkonnana, mis võimaldaks tehnoloogia senisest suuremat levikut, ütles liidu esimees Meelis Rae. ?Erinevalt uue maja ehitamisest on juba olemasoleva maja omanikul pumba soetamiseks finantsskeemi leidmine keeruline,? selgitas Rae. ?Loodan, et sügiseks leiame koos pangaga maasoojuspumpade finantseerimiseks sobiva lahenduse.?

Soojuspump on kõige perspektiivikam kütteenergia allikas, ehkki soetamine on väga kallis, ütles Eesti Kütteventilatsiooninseneride Ühenduse esimees Ants Vikerpuur. ?Praegusi hinnaarenguid jälgides on kõige odavam lahendus kaugküte ja gaasiküte,? rääkis ta. ?Kuid mõlema puhul kujuneb trasside rajamine väga kalliks. Üks meeter gaasitrassi maksab ligi 1000 krooni.?

Maakütte seade ligi 150ruutmeetrisele majale maksab ligi 130 000 krooni. Õhusoojuspumba hind on ligi 40 000 krooni, kuid see toimib üksnes koos elektriküttega, lisas Vikerpuur.

?Vaatamata kõrgele hinnale näib maasoojuspump mõistlik, sest üksnes kolmandik energiast tuleb elektrina juurde panna,? ütles Tallinna Tehnikaülikooli alternatiivenergeetika laboratooriumi juhataja Teolan Tomson. ?Kuna seda energialiiki on kasutatud üpris lühiajaliselt, pole siiski teada, milline on selle mõju keskkonnale.?

Konkureerivate kütustega võistlemiseks toetab Eesti Energia soojuspumpade kasutuselevõttu, sest vaatamata tarbimise vähenemisele vajab soojuspump töötamiseks elektrienergiat. Aasta tagasi sõlmis energiamonopol koostöölepingu Rootsi IVT Industrier AB soojuspumpade esindajaga Eestis Soojuspump OÜga.