• OMX Baltic−0,19%308,06
  • OMX Riga0,56%875,47
  • OMX Tallinn−0,14%2 046,56
  • OMX Vilnius0,25%1 211,18
  • S&P 5000,15%5 853,52
  • DOW 300,15%41 924,25
  • Nasdaq 0,61%18 988,1
  • FTSE 100−0,54%8 739,26
  • Nikkei 225−0,84%36 985,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,92
  • OMX Baltic−0,19%308,06
  • OMX Riga0,56%875,47
  • OMX Tallinn−0,14%2 046,56
  • OMX Vilnius0,25%1 211,18
  • S&P 5000,15%5 853,52
  • DOW 300,15%41 924,25
  • Nasdaq 0,61%18 988,1
  • FTSE 100−0,54%8 739,26
  • Nikkei 225−0,84%36 985,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,92
  • 01.04.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

SKT kasvas mullu 5,4 tänu sisenõudlusele

Sisemajanduse kogutoodang oli jooksevhindades 95,3 miljardit krooni ja 1995. aasta püsivhindades 55,2 miljardit krooni.
2001. aasta 4. kvartalis oli SKT jooksevhindades 24,4 miljardit krooni ja 1995. aasta püsivhindades 14,7 miljardit krooni ehk 5,7 suurem kui 2000. aasta 4. kvartalis.
SKT kasvu mõjutasid kõige enam töötlev tööstus, veondus, laondus ja side, hulgi- ja jaemüük ning kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus. Kokku oli nende tegevusalade lisandväärtuse osatähtsus lisandväärtuse kogusummas 59,9.
Tugev 2001. aasta majanduskasv põhines suures osas sisenõudlusel, mida toetasid hõivatute arvu ja palkade tõus ning soodsamad laenutingimused, märkis rahandusministeerium 2001. aasta majanduskasvu numbreid kommenteerides.
Kui eratarbimise kasv jäi mõõdukaks, siis investeerimisaktiivsus kiirenes oluliselt pärast kaheaastast madalseisu. Kapitali kogumahutus põhivarasse suurenes püsivhindades aastaga koguni 17,2.
Rekordmadal kapitali hind ning eelmiste aastate hea kasum võimaldas ettevõtetel suurendada investeerimismahtusid.
Osalt on see ka seletatav 2000. aasta madala baasiga.
Oma mõju võis olla ka reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastusel, mille positiivne efekt kajastus juba välisotseinvesteeringute suures sissevoolus.
Valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste reaalkasv oli marginaalne 0,3, mis iseloomustab hästi valitsuse kokkuhoiupoliitikat.
Majandussektoritest enim mõjutasid SKT kasvu töötlev tööstus, kaubandus ning transport ja side, tagades 56 kogu toodetud lisandväärtuse juurdekasvust, märkis rahandusministeerium.
Positiivset mõju majanduskasvule avaldas ka kinnisvara- ja äritegevus, kus kasvu taga on suurenenud kinnisvaraturu aktiivsus ning jätkuvalt edukas infotehnoloogia areng.
Statistikaameti korrigeeritud hinnangul kiirenes SKT kasv 4. kvartalis. Püsivhindades arvutatud sesoonselt korrigeeritud SKT kasv võrreldes eelmise kvartaliga tõusis 2 protsendile.
Käesoleva aasta alguse olemasolevad harude arengu näitajad viitavad pigem kasvu stabiliseerumisele ? mõnevõrra kahanesid tulevikuootused ehituses, kaubanduses, turismis ja infotehnoloogias. Samal ajal tõusis märtsis tööstusettevõtete kindlustunne ning veidi paranesid tarbijate tulevikuootused.
Autor: ÄP Online

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele