Ekspordi tulevikutrendid

Valminud Eesti eksportööride uuringu kohaselt sõltub ekspordi edasine kasvutempo ettevõtjate sisulise töö tõhustamisest, kuna ettevõtete praegune tootmismaht ja kvalifitseeritud tööjõu hulk on ebapiisav, tootearenduse aktiivsus madal ning ekspordistrateegia puudub rohkem kui poolel eksportivatest ettevõtetest.

EAS Ekspordiagentuuri tellimusel turu-uuringufirma Ariko Marketing läbi viidud uuringu käigus küsitleti kokku ligi kümnendikku Eestis tegutsevatest eksportööridest (340 ettevõtet). Uuringu eesmärk on kirjeldada Eesti ekspordi arenguproblemaatikat ja vajadusi, et saaks kavandada vastavaid riigipoolseid eksporti toetavaid programme.

Uuringus osalenute ekspordikäive moodustab keskmiselt 56?64 kogukäibest. Ettevõtete omatoodangu osakaal on keskmiselt 56 koguekspordist, olles suurim puidu-, paberi- ja mööblitööstuses (80 ekspordi mahust). Mida suurem on ettevõte, seda suurem on omatoodangu osakaal ekspordikäibes. Allhanke osakaal ekspordis oli küsitletute hulgas 21, suurimad allhanke teostajad on kergetööstusettevõtted (49). Vaid igal teisel eksportööril on ekspordistrateegia või -plaan ja üksnes viiendik omab eraldi ekspordiga tegelevat üksust.

Kui varasematel aastatel leidsid eksportöörid, et peamine eksporti takistav tegur on konkurents välisturgudel ning välisturgudest tingitud barjäärid, siis nüüd on Eesti ettevõtjad harjumas selle faktori paratamatusega, mõistes endi nõrkusi ning püüdes tõhustada oma tooteid ja tootmist.

Eelmise aastani oli ettevõtjate arvates peamine ettevõttesisene eksporti takistav tegur raha ja käibekapitali puudus. Viimane uuring näitab, et see probleem on asendunud kvaliteetse tööjõu puudusega. Kvaliteetse tööjõu puudus on probleem ligi poolele (43) eksportööridest ning käibekapitali nappust nimetab barjäärina 42 eksportööridest. Veel takistab ettevõtjaid järgmisse arenguetappi jõudmist ressursipotentsiaal: väike tootmismaht (35), toodangu kõrge omahind (31) ja vananenud tootmisseadmed (28).

Riiklikul tasandil nähakse suurima ekspordibarjäärina endiselt bürokraatlikku tolli- ja maksupoliitikat (56), riigi üld- ja kutseharidussüsteemi nõrkust (37) ning varasemaga võrreldes on üha teravamalt esile kerkinud ka riigi regionaalpoliitika nõrkus (30). Välisteguritest tulenevate ekspordibarjääride tähtsus on vähenemas. Peamiste ekspordibarjääridena nimetavad pooled ettevõtteist tugevat konkurentsi välisturgudel ning kolmandik mainib vähest informeeritust välisriikide tollinõuetest, turust ja tootehindadest.

Esmakordselt leidsid tänavu eksportööride uuringus kajastamist välisturgudel tegutsevate ettevõtete konkurentsieelised. Oma peamiste eelistena näevad Eesti eksportöörid odavat tootmissisendit (madalad tootmiskulud, tööjõud, energia) (43) ning toodangu kõrget kvaliteeti (32) senise soodsa hinna juures. Tähtsuselt teine on tootmisprotsessi paindlikkus (29), mida võimaldavad Eesti ettevõtete suhteliselt väiksed tootmismahud.

EAS Ekspordiagentuuri hinnangul on suurel osal Eesti ettevõtetest vaja teha kvalitatiivne hüpe, kui soovitakse oma turupositsiooni ka edaspidi säilitada ja laiendada, sest 2/3 eksportööridest ei kasuta ühtegi kvaliteedijuhtimissüsteemi ega -sertifikaati, uusi tooteid on turule toonud alla poole eksportööridest ning uudistoodete osa kogukäibes on väike.

Eksportööride tootearenduskulud ulatuvad 161 000 kroonini aastas, keskmisest rohkem kulutavad tootearendusele masina- ja metallitööstuse ning toiduainetööstuse ettevõtted (vastavalt 380 000 ning 301 000 kr). Suured erinevused iseloomustavad suur- ja väikeettevõtete tootearenduskulusid, mis erinevad üksteisest ligi kümme korda (359 000 ja 42 000 kr). Tootearenduse valdkonnas töötab küsitletud ettevõtetes keskmiselt vaid 1,5 inimest. Enim töötajaid on tootearenduse valdkonnas IT- ja telekommunikatsiooniettevõtetes, vähim toiduainetetööstuses.

Uute toodetega on viimase kahe aasta jooksul turule alla poole küsitletutest. Keskmisest enam on uudistooteid turule toonud suureksportijad ning infotehnoloogiaettevõtted. Vaadeldava uudistoodangu osakaal ettevõtete käibes ulatus siiski vaid 9-ni ning ka siin ilmneb infotehnoloogiasektori kahekordne ülekaal keskmisest (18). Samal ajal ei pea 85 protsenti eksportööridest uute toodete puudust takistuseks ekspordi arendamisel.

Küsitletute hinnang ekspordi kasvutempole jääb 2002. aasta prognoosides 5-6 piiridesse. Ootused ekspordi kasvule seoses liitumisega ELiga on tagasihoidlikud ning üllatuslikult viiendik vastanuist ei oska öelda, kuidas liitumine nende ekspordile mõju avaldab. Lähiaastate peamised eksporditurud peaks jääma endiseks (Soome, Rootsi, Läti), teatud kasvu on oodata Venemaa suunal.

Lähiaastate ekspordi kasvutempo sõltub ettevõtjate mõttelaadist tulenevatest strateegiliste muudatustest. Järgmisesse arenguetappi jõudmiseks on eksportööridel vaja tõhustada juhtimissüsteemi, suurendada tootearenduse aktiivsust ning rakendada sihipärast eksporditegevuste planeerimist.