Aeg-ajalt ehmatab avalikkust, kui hästi on meie ametnikud end sisse seadnud. Näiteks isamaaliitlane Andrus Villem sai aastaga kolme firma nõukogust kätte veerand miljonit krooni. Samal ajal oli ta veel põhitöökohaga teede- ja sideministeeriumi nõunik. Inimvõimetel ei ole tõesti piire!
Äripäeva arvates ei pea riigiametnik ilmtingimata vähe teenima, kuid põhitöö ajal muuga tegelemise eest, nagu nõukogudes istumine, tuleb resoluutselt põhipalgast maha võtta. Palk, mida ametnikud riigiettevõtete nõukogudest teenivad, tuleb viia ühe miinimumpalgani, 1850 krooni.
On vist avalik saladus, et poliitilised nõunikud võetaksegi tööle selleks, et istutada nad riigiettevõtete nõukogudesse oma erakonna poliitilist tahet läbi suruma. Ent miks peab maksumaksja neile selle eest heldet põhipalka maksma? Nõuniku põhipalgale lisanduvad ju veel tulemuspalk ja lisatasud ning muud riigiametiga seotud hüved. Kas see on maksumaksja tahe, kui Eesti Energia või Eesti Telefon tõstavad meelevaldselt tariife ja püsitasusid, aga nõukogu liikmed keerutavad pöidlaid? Millega te oma palgad välja teenite, erakondlikud nõukogulased? Palja poliitikaga tuba ei küta ega telefoniga ei helista. Kurb paralleel, aga niipalju kui on ametnikul uusi lisatulusid, kehtestatakse ettevõtjale ja tarbijale uusi lisakulusid. Loodus (praegusel juhul poliitiline keskkond) tühja kohta ei salli.
Vägisi tekib kiuslik küsimus, kas põhipalga eest peab tippametnik ainult tööl käima ja töötegemise enda eest makstakse juba kõikvõimalikke palgalisasid-preemiaid-boonuseid? Erasektoris see küll nii ei ole. Avaliku sektori palgatase ületab juba ammu erasektori palgataset, seega on jutt vaesest ametnikust ajalugu. Erasektor peab hoopiski võitlema oma töötajate kinnihoidmise pärast. Tõsi, avalikus sektoris ilmselt puuduvad ümbrikupalgad, mis tõstab mõnevõrra keskmist. Kuid avaliku sektori iga-aastane peaaegu 20protsendiline palgafondi kasv käib erasektorile selgelt üle jõu. Seda saavad endale lubada üksnes ?pumba? juures olijad. Kuivõrd riigiosalusega ettevõtete nõukogu on siiski töökoht, siis on õige ja õiglane maksta nõukogu liikmetele üks miinimumpalk, pidades põhitöökohal niipalju palka kinni, kuipalju on kulunud tööaega muudele askeldustele. Riigiettevõtete majandustulemustele peaks üks miinimumpalk samuti positiivselt mõjuma, sest väheneb nende lüpsilehma staatus ja on rohkem võimalik investeerida.
Riigiettevõtted oleks kõige õigem erastada, et kaoks poliitilise võimuvõitluse polügoon. Ühtlasi poleks vaja hoida maksumaksjale koormaks suurt nõunike-parteisõdurite armeed.
Äripäev ei arva, et kõik avaliku sektori 150 000 töötajat oleks üle kullatud. Arstid, õpetajad, politseinikud ei saa osa tippametnike rahajõgedest. Isegi kui avaliku sektori palgafondi vähendada, Andrus Villem & Co privilegeeritud klass sellest ei kannataks. Nende kasvulava, riigiettevõtete nõukogud, vajavad riigimehelikke uuendusi.