Sõidukiomanik võib saada taas trahvimaksjaks

Riigikogu õiguskomisjon arutab parkimistrahvide küsimust 11. aprillil, arutelule võtab Tallinna linnavalitsuse õigusnõunik Kalle Liiv kaasa ka linna ettepaneku selle kohta, et panna juriidiline isik taas parkimistrahve maksma.

?Taastada tuleb liiklusseaduse enne 1. veebruari 2001 kehtinud sõnastus, mille kohaselt juhul, kui kohapeal pole võimalik välja selgitada parkimiseeskirjade rikkujat, trahvitakse sõiduki omanikku,? ütles Liiv, kelle tööandja Tallinna linnavalitsus on juriidilistest isikutest sõidukiomanikelt kogunud miljoneid kroone vaieldavat trahviraha.

Liisingufirmad, mille arvetelt on kohtutäiturid trahve inkasseerinud rohkem kui 13 miljoni krooni ulatuses, tahavad samuti kehtivat liiklusseadust muuta. Nende kava kohaselt kannaks juhul, kui sõiduki juhti ei ole võimalik kindlaks teha, parkimisnõuete rikkumisest tulenevat vastutust sõiduki omanik või kasutaja. Viimane vastutaks juhul, kui ta on sõlminud sõiduki kasutamiseks rendilepingu või järelmaksuga ostulepingu ning tema andmed on kantud liiklusregistrisse.

Kas, millal või kelle ettepanek seadusemuudatuseks saab, ei õnnestunud teada saada, sest õiguskomisjon viibis eile täies kooseisus Brüsselis.

Liisingufirmade ja Tallinna esindajad on ka omavahel parkimistrahvidega seotud küsimusi arutanud, märgatavaid tulemusi pole saavutatud. Viimane tähendab ka seda, et Tallinna linnavalitsus ei maksa suure tõenäosusega tagasi rohkem kui 13 miljoni krooni ulatuses väidetavalt ebaseaduslikult kogutud parkimistrahve. Samas ei näe kehtiv liiklusseadus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. märtsi seisukoha järgi ette sõiduki omaniku ega juriidilise isiku vastutust parkimisnõuete rikkumise eest.

Kalle Liivi sõnul on kogutud trahvide tagasimaksmine ka juriidiliselt keeruline ning liisingufirmad pole esitanud linnavalitsusele konkreetseid soove. ?Kui trahviga ei nõustuta, on 10 päeva aega selle vaidlustamiseks,? ütles Liiv. ?Liisingufirmad pole seda aga reeglina teinud.?

Eesti Liisingühingute Liidu tegevjuhi Reet Hääle sõnul on firmadel siiski kindel soov oma raha tagasi saada. ?Liisingufirmadelt võetakse ebaseaduslikult raha ja siis teatakse, et raha pole tagasi maksta,? ütles ta Tallinna linnavalitsuse tegevust kommenteerides.

Reet Hääle sõnul lubas linnavalitsus juba 15. märtsi kohtumisel täiturite töö liisingufirmade suhtes peatada, pärast seda on aga liisingufirmade arvetelt võetud 2 miljonit krooni. Kokku on täiturid liisingufirmadelt inkasseerinud peaaegu 18 000 trahvi kogusummas üle 13 miljoni krooni.