Kui metskond võtab maja tagant metsa maha

Maakodu üks eelistest on ümbruskonna looduskaunidus. Kuid looduse ilu järgi maja või ehituskrunti ostes tuleks eelnevalt uurida, kellele kuulub majatagune mets ja kas seda ei saaks omandada ühes õuemaaga. Muidu juhtub peaaegu kindlasti nii, et ühel ilusal päeval haigutab õue taga metsa asemel mitmehektariline kännustik.

Riigimetsa majandatakse Eesti Metsakorralduskeskuses koostatud metsamajandussoovituse alusel. Raieküpsed metsad raiutakse vähemalt kahehektariliste lageraietena.

Tundub, et metsaraieid planeerides ei arvestata Eesti Metsakorralduskeskuses enam ei asulate, maanteede ega üksikelamute lähedusega. Eestis ei eksisteeri vaateservituuti.

Majaomanikku ei rahulda ega lohuta see, et aia taga tuulisel hiiglaslikul lagendikul on kändude otsas hea istuda ning metskond istutab siia uue metsa, mis 40 aasta pärast on jälle ilus.

Ümbruskonna ilust sõltub väga otseselt maja turuhind. Kadrioru parkki on ammu-ammu raieküps, ometi ei raiuta seda lagedaks.

Kui erametsaomanikuga on võimalik kokku leppida, et veidigi metsa jääks maja taha alles ning selle tõttu saamata jääv tulu talle kasvõi hüvitada, siis riigimetsa puhul on igasugune kokkulepe kogunisti võimatu. Näib, et riik pole mitte meie, tema elanikud, vaid üks meie kõrval majandav võimas ettevõte, millel pole meiega üldse asja.

Riigimetsal on erametsafirmadest palju võimsam haldusaparaat ja bürokraatia, mida tuleb ülal pidada ja käigus hoida, ehk on asi ka selles.

Asulate planeeringuid koostades tuleks kaasata asulaid ja üksikmajapidamisi ümbritsevad metsad.

Riigimetsa Majandamise Keskus peaks nende planeeringutega ja elanike soovidega arvestama, mitte kasumit taga ajades ennast elanikkonnale vastandama.