Priit Harik • 10. aprill 2002
Jaga lugu:

Ebakorrektne telefoninumber tekitab segadust

Eestis pole seadust, mis reglementeeriks telefoninumbrite õigekirja. Paljud on üle võtnud rahvusvaheliselt tunnustatud tavad, kuid sageli on nii firmade visiitkaartidel kui ka kodulehekülgedel lisaks segadust tekitavatele numbrikujudele ka suisa ebakorrektseid ja valesid kirjapilte.

Eestis on suhteliselt lühikese aja jooksul muutunud nii telefoninumbrite pikkused kui ka riigisisesed prefiksid. ?Tundub, et kliendid ei vaeva numbrite grupeerimise üle eriliselt pead,? kommenteerib telefoninumbrite ümber toimuvad korralagedust AS Uninet turundusdirektor Hardi Kinnas. ? Kodulehele või visiitkardile kirjutatakse number nii, nagu ilusam (loetavam) tundub, või siis nii, nagu visiitkaarte tegev reklaamiagentuur soovitab,? lisab ta.

Eredaim näide, et korrapäratu numbrikuju või valede numbritega mitteparandamisega vabalt läbi võib saada on Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeerium, mille kodulehel www.tsm.ee leiab telefoninumbrid, kuhu sellisel kujul helistada pole võimalik. Ministeeriumi haldusbüroo juhataja kohusetäitja Eda Paju ei osanud valede numbrite väljareklaamimist kuidagi põhjendada ning lubas ebanormaalse olukorra likvideerida. Selgusetuks jäi ka see, kuidas nii suures ministeeriumis keegi oma kodulehel olevat väärinfot märganud polnud.

Telefoninumbreid ei grupeerita kolmekaupa nagu tavalisi arve. Telefoninumber on tegelikult aadress, mille põhjal sidevõrk leiab üles kutsutava telefoni või muu lseadme. Sellel aadressil on tehniline ja tihti ka geograafiline sisu ? numbri algusosa võib näiteks viidata sellele, millises riigis või piirkonnas vastav seade asub.

Eesti Telefoni infoliinilt vastav teenindaja selgitab, et telefoninumbrite õigekiri tugineb Rahvusvaheline Sideliidu soovitusele.

?Kuni 4kohaline number kirjutatakse kokku, näiteks 1182,? juhendab infoliini töötaja detailselt. ?5kohaline number kirjutatakse kujul 2-3 (xx xxx, näiteks 45 123) ning kuuekohaline number kirjutatakse kujul 3-3 (xxx xxx, näiteks 450 123).

7kohaline number kirjutatakse reeglina kujul xxx xxxx, näiteks 680 0025. Erandi võiks teha juhul, kui on tegemist kodukeskjaamaga, millel on kolmekohaline sisemine valimine. ?Neli-kolm varianti eelistab Uninet oma telefoninumbrite kirjutamisel, kuna kasutame aktiivselt 3-kohalisi lühinumbreid ning selliselt on numbrid kergemini mõistetavad,? räägib turundusdirektor Kinnas.

Telefoninumbrite grupeerimisel kasutatakse eraldajana tühikut. Venemaal kasutatakse ka sidekriipsu ja Prantsusmaal punkti. Rahvusvaheline Sideliidu soovitus sätestab mõnede kirjavahemärkide kasutuse üheselt, olulisimad on sulud, kaldkriips ja pluss.

Sulgudesse pannakse suunakood riigisisese numbri kirjutamisel, kui seda ei ole vaja kohaliku (võrgusisese) kõne korral valida, näiteks Tartu number (07) 444 259. Kuna Tallinna puhul eraldi suunakoodi ei olegi (see kuulub abonendi numbri koosseisu), on sulgudes ainult kaugvalimisprefiks: (0) 654 9495.

Mobiiltelefoni- ja teenusnumbrite korral tuleb aga alati valida kogu number koos võrgu koodi või teenuse tunnusega, seepärast siis sulge ei kasutata, näiteks 051 09 124, 0 800 5005.

Kaldkriipsuga eraldatakse ühe kliendi erinevad numbrid, et mitte suunakoodi mitu korda kirjutada, näiteks (043) 57 386/57 387. Seda ei kasutata eraldajana koodi ja abonendi numbri vahel. Pluss käib rahvusvaheliseks avaldamiseks määratud numbri ette, selle asemel valitakse oma asukohariigis kehtiv rahvusvahelise side prefiks (enamasti 00, GSM-võrkudes on + samaväärne 00-ga), näiteks Helsingi number +358 9 543 2100, Tallinna number +372 644 1194 ja EMT number +372 50 83 456. Rahvusvahelises numbris ei panda riigikoodi sulgudesse. Riigikood ja suunakood tuleb kirjutada omavahel lahku. Telefoninumbrit avaldades tuleks arvestada reklaami sihtrühmaga. Visiitkaartidel võiks eestikeelsel küljel number olla riigisisesel ja inglisekeelsel küljel rahvusvahelisel kujul.

Jaga lugu:
Hetkel kuum