Honda CR-V ? uus rohkem sisemiselt kui välimuselt

Uut Honda CR-Vd väliselt seirates ei teki mingeid erilisi tundeid. Tüüpiline iluravi: uued tuled, pisut muudetud pamprid, tagatuled jms. Kui auto olemusse pisut tõsisemalt süveneda, selgub, et esmamulje on petlik. Kui auto rooli taha istuda, selgub aga, et tegemist on sootuks teise autoga.

On ka üsna selge, et juba 1997. aastast müügil olev vana CR-V on liiga vana, et pelgalt n-ö iluraviga piirduda. Vaja oli tõsisemat uuendust. Esmalt mõistagi neid, mis puudutavad auto sõiduomadusi ja mugavust. Uuel CR-V-l on täiesti uus mootor, mis esmakordselt ilmus Honda mudelivalikusse koos mahtuniversaaliga Stream. Kuna uus kaheliitrine mootor pöörleb teistpidi kui eelmine, oli vaja teha ka täiesti uus käigukast. Viimane on paremini mootori pöördemomendiga kooskõlas, käikude astmed on lühemad ja nende vahetus käib kergelt ning sujuvalt. Ka siduripedaali käik on lühem. Võimsust uuele mootorile oluliselt juurde ei ole tulnud, vana 147 hj asemel on nüüd 150 hj. Küll aga on paranenud pöördemoment, mistõttu jagub autol jaksu liikuda mis tahes käiguga. Keskmine kütusekulu vähenes 11,8 liitrilt 9,1 liitrini.

Teine väga oluline uuendus on muudetud kerestruktuur, mistõttu on auto jäigem, parandatud vedrustus ei lase kurvides liigselt kalduda ning kurvilistel Lõuna-Rootsi asfaltteedel seisab uus CR-V teel sama hästi kui mis tahes sõiduauto. Ainus, mis kiirete kurvidega kaasnevat sõiduelamust pisut kahandab, on piduri- ja gaasipedaali liigne lähedus. Laiema jalaga mehel tekib jala piduri ja gaasi vahet liigutamisel üksjagu probleeme, sest jalg kipub piduripedaali ja keskkonsooli vahele lihtsalt kinni jääma. Pisut häirib ka see, et vasakule jalale ei ole tuge, nagu enamikul autodel, ja kui juba virisemiseks läks, siis kolmas puudus, mida võib auto puhul täheldada, on juhist liiga kaugel asuv raadiopaneel.

Kuid see on ka kõik. Rohkem puudusi ei suuda enam kui 200 km läbimise järel leida ning pisut skeptiline suhtumine Honda linnamaasturisse asendub igati positiivse sõiduelamusega. Lisaks müratase, mis linnamaasturi kohta on uuel CR-V-l vägagi madal.

Mis siis veel? Asju, mis võrreldes eelmise mudeliga muutunud, on nii palju, et nende siin üleslugemiseks napib ilmselgelt lehepinda. Ehk mõned olulisemad: täiesti ainulaadse asukoha leidnud käsipiduri hoob on andnud võimaluse kahe esiistme vahele paigutada väikse lauakese, siledaks muutunud põrand annab tagaistujale rohkem jalaruumi, lühenenud nina- ja pikenenud kabiiniosa teeb auto ruumikamaks, tagaluuki saab avada nüüd eraldi käepidemega, pagasiruumi põhjast piknikulaud on suurem kui eelmine, auto laadimiskõrgus on madalam ja pagasiruum kõrgem, muudetud kõrgusega kandevkere muudab auto ohutumaks laupkokkupõrkel, pikenenud telgede vahe teeb sõidu sujuvamaks, tagaistmete kokkuklappimisel ei pea enam peatugesid eemaldama, tagaiste ei käi enam kokku 50/50, vaid 60/40 asendis, tagumised trummelpidurid on asendatud ketaspiduritega jne. Sisuliselt ei ole eelmise mudeliga enam mitte midagi ühist.

Kui nüüd rääkida peamisest, ehk hinnast ja varustustasemest, siis hoolimata pisut kõrgemast baashinnast ei ole ka siin põhjust nina krimpsutada. Baasvarustusse kuulub neli turvapatja, ABS-EBD, roolivõimendi, elektrilised aknatõstukid ja -peeglid, CD-raadio, kesklukk, multiplex-süsteemil tuginev immobilaiser jne. Sellise auto hind on 295 000 krooni, mis omas klassis üks madalamaid. Pisut kallimale versioonile on lisatud konditsioneer ja 15tollised alumiiniumveljed, sellise mudeli hind on 325 000 krooni, automaatkäigukastiga (4astmeline) 335 000 krooni. Kõige kallim CR-V maksab aga 355 000 krooni. Suve lõpus müügile jõudev ESX-versioon sisaldab lisaks automaatkliimale ja paljule muule nahksisu ja 17tolliseid alumiiniumvelgesid. Igatahes on Honda maaletoojad sunnitud tõdema, et uus CR-V on tekitanud ostjates nii suurt huvi, et on sisuliselt kuni sügiseni ette ära müüdud.