Kohus tühistab maamaksu

Vive Saaremetsal on maatükk Põlvamaal Laheda vallas. Eelmisel aastal vaidlustas ta kohtus Kagu maksuameti maksuteatise ja sai 638 krooni suuruse maamaksu tasumisest priiks. Lisaks pidi maksuamet tasuma ka 1500 krooni tema kohtukulusid. Veelgi enam, naispensionär on vaidlustanud ka juba selle aasta maamaksu.

Maksumaksjate Liidu peasekretäri Kalle Kägi sõnul on selliseid kohtuasju juba kümneid ja nende hulk kasvab. ?Inimesi, kes pole neile saadetud maamaksu teatisega rahul ja sooviks seda vaidlustada, on palju, kuid kuna tavaliselt pole tegu kuigi suurte summadega, ei söanda igaüks kohtuteed ette võtta,? selgitas ta.

Põhjus, mis annab inimestele õiguse maksuteatis vaidlustada, peitub selles, et enamik kohalikke omavalitsusi pole vaevaks võtnud saata maaomanikele nende maatüki maksustamishinna määramise aluseks olevat haldusakti. Tallinna ja Tartu linnavaltsus on siiski teate maaomanikele ära saatnud.

Paljudel juhtudel pole kohalik omavalitsus maatüki maksustamishinda üksikaktiga üldse määranudki, kuid enamasti pole kulude kokkuhoiu eesmärgil teateid lihtsalt välja saadetud, ehkki seadus seda nõuab. Kägi hinnangul pole osa omavalitsusametnikke seadust korralikult lugenud ja see maksab nüüd kätte ning maaomanikud võivad pääseda üldse maamaksu tasumisest, kui selle kohtus vaidlustavad.

Laheda valla maakorraldaja, kes ei soovinud oma nime avalikustada, ohkab pikalt telefoni ja ütleb, et esialgu on Vive Saaremets neil ainus, kes maamaksu kohtus vaidlustanud. ?Aga kui te sellest kirjutate, siis tuleb neid kindlasti veel,? leiab ta. Anonüümse maakorraldaja sõnul tehti Saaremetsa maa maksustamishinna akt hiljem tagantjärele ja maksuametiga on kokku lepitud, et esimest osa selle aasta maksust ei pea naine tasuma, järgmisi aga peab. Teadete saatmata jätmist põhjendas ametnik sellega, et tähitud kirjade saatmine kõigile tuhandele maaomanikule oleks väikesele vallale väga kulukaks läinud.

Kägi sõnul ei saa otsust maa maksustamishinna määramise kohta teha tagantjärele ja üsna suure tõenäosusega pääseb Saaremets ka selle aasta maamaksu tasumisest.

Tallinna ringkonnakohus viitab oma otsuses riigikohtu eelmise aasta 13. märtsi lahendile analoogilises kohtuasjas. Tartu jurist Ivo Raudjärv, kes esindas tollal tulemuslikult Emajõe Halduse osaühingut, ütleb, et asju tuleb teha õiges järjekorras ja maksuamet ei tohi saata inimesele maksuteatist enne, kui teda on teavitatud sellest, kuidas see maks kujuneb. Oma kogemusele toetudes ütleb ta, et sageli pole akti maahinna määramise kohta üldse olemaski, kuid enamasti on see lihtsalt välja saatmata jäetud. Ta soovitab inimestel sellised maksuteatised igal juhul vaidlustada. Raudjärv lisab, et sageli on ka maa maksustamise hinnad laest võetud ja neidki võib kohtus kahtluse alla seada. ?Maamaksuga seoses on palju ebaõiglust,? leiab ta.

Omavalitsusliitude Ühenduse esimees Toomas Välimäe ütleb, et maamaksu teatiste massiline vaidlustamine on igal juhul omavalitsustele kahjulik, kuid eriti mõjutab see neid ääremaade väikevaldu, kus see maks moodustab olulise osa eelarvest. Tema sõnul on selles osa süüd ka riigil, sest vaidlused maamaksu üle kestsid veel hilissügisel ja maamaksuseadusse tehti parandus alles detsembris. Nõnda läkski kohalikel omavalitsustel dokumentide vormistamisega kiireks. Kahe teate väljasaatmine on tema hinnangul ebaotstarbekas ja kulukas, lihtsam oleks kogu vajalik teave ühele mahutada. Eelmise aasta maade korraline hindamine tõstis Välimäe sõnul maamaksu kohati kosmilistesse suurustesse ja see on tekitanud palju pahandust.