Rootsipunane püsis muutumatuna läbi sajandite

Sealt saigi alguse Stora firma, kes vasemaagi kõrvaltootena hakkas valmistama ka rootsipunast värvipigmenti. Esimesed kirjalikud teated selle tootmisest Falunis pärinevad aastast 1616. Tänapäeval on mäe asemel suur auk ja vaske seal enam ei toodeta, kuid rootsipunast pigmenti tehakse edasi ja retseptki on sama mis 300 aastat tagasi.

Punane oli staatuse sümbol. Rootsi kaupmehed värvisid oma puumajad punaseks, meenutamaks Saksamaal ja Hollandis nähtud punastest tellistest ja heledast liivakivist aknaservadega suuri maju. Rootsipunasega on värvitud ka kuninga maju. Samuti kehtis Rootsis 18. sajandil paljudes linnades nõue, et punasega peavad olema värvitud kõikide majade tänavapoolsed fassaadid, eriti kuninga külaskäikude ajal.

18. sajandil avastati Faluni punase värvi puitu kaitsev toime ning majade selle värviga katmise komme levis kõikjale üle Rootsi. Ülipopulaarseks on see värv jäänud tänaseni.

Kui värvitav pind on varem rootsipunasega kaetud, tuleb tugeva harjaga eemaldada kõik lahtised värviosad. Kasutada võib ka kõrgsurvepesu. Liiga kõva veesurve võib kahjustada puitu. Vana õli- või alküüdvärv tuleb eemaldada täielikult.

Värsket puitu on soovitav kõigepealt kruntida 10?20 veega lahjendatud värviga. Kui seda ei tehta, peab pinna mõne aasta pärast uuesti üle värvima.

Enne värvimise alustamist sega värvi hoolikalt. Rootsivärvi puidule kandmiseks kasuta hästi jämedat nn plafoonpintslit. Suuremaid pindu võib katta ka värvipritsiga, sel juhul võib värvi ca 20 veega lahjendada. Tavaliselt aitab ühest värvikihist, 1 kg värvi katab ca 3 m2. Värvikiht peab olema võimalikult õhuke ja ühtlane. Kui võimalik, ära jäta tööd keset seina pooleli. Rootsivärvi erinevad partiid võivad olla pisut varieeruvad, seetõttu alusta uue partiiga uuest seinast, siis ei hakka võimalikud toonierinevused silma.

Pintslid saab puhtaks veega, lisada võib pisut pesuainet.

Autor: Rain Vainik