Valitsus plaanib suurendada majandusmetsa pindala 70 protsendini kogu metsamaast, mis lubaks täiendavalt raiuda enam kui kahe Tallinna suuruse ala. Kuidas praktikas piirist kinni pidada ja kas majandamine tuleb kaitsealuse metsa arvel, pole veel selge.

- Kaitsealuse metsa hulka tahetakse arvestada ka hüvitusalad, mis peaksid aga pärast laastamist looduskahju korvama.
- Foto: Liis Treimann
Eestimaa Looduse Fondi juhi
Tarmo Tüüri sõnul on nii metsaelustiku kui ka puidu tagavara mõlemad languses. “Selles olukorras oleks loogiline leida kesktee või tasakaal, kuidas käia metsaga ringi mõistlikumalt kui seni. See otsus on sedavõrra kurvastavam ja üllatav, et see on ikkagi pigem samm vastupidises suunas,” ütles Tüür
Kestlikkusuudistele.
Praegu on metsamaast majandatav osa 68,4%, statistiline viga on majanduspiiranguta metsades 1,7%. Kui majandusmetsa osakaal suurendada 70%ni, siis isegi veapiiri arvestades jääb ruumi laienemiseks ligi 37 000 hektari ulatuses, mis on enam kui kahe Tallinna suurune ala, kinnitati keskkonnaagentuurist.
Idee käis välja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit majanduskasvu nõukojas, kuid energeetika- ja keskkonnaminister
Andres Sutt (Reformierakond) ütles, et on seda ajanud oma ametiaja algusest saati.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ülitundlik sektor vimbleb ebakindluse küüsis
Poliitika suuna ebakindlus on risk, mis võib mõjutada metsamajanduse investeeringuid rohkem kui ükski puiduhinna kõikumine, kirjutab teemaveebi Tööstusuudised toimetaja Toomas Kelt Infopanga metsatööstuse konkurentsiraportis.
Läti kaalub, kas suurendada riigimetsa raiemahtu, esialgsete hinnangute kohaselt võiks selline otsus tuua riigieelarvesse kuni 100 miljonit eurot aastas.
Mitu tunnustust saanud Eesti Maaülikooli metsateadlase Reimo Lutteri sõnul oleks õiglane, et kui me tahame eraomandis oleval maal looduskaitset, peame olema valmis selle eest maksma.
Saates „Mets ja majandus“ on seekord jutuks Eesti ühe suurema tööstusprojekti areng – VKG plaanitav biotoodete tehas. VKG biotoodete arendusjuhti Lauri Raidi sõnul on projekt jõudnud esimese olulise etapi lõppu.
Finora Pank alustas strateegilist koostööd väiksemate ärilaenude pakkujatega, võimaldades seeläbi paindlikku kapitali nii mikroettevõtetele, kasvavatele väikefirmadele kui juba tugevatele keskmise suurusega äridele. Laienenud on rahastuse alam- ja ülempiir ning kordades vähenenud tagatise nõuded.