Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Planeering avab projekti sisu

    Detailplaneeringu koostamise käigus on omavalitsusel kohustus tagada avalikkusega suhtlemine, mis seisneb eskiislahendusi ja planeeringu elluviimisest tulenevaid võimalikke keskkonnamõjusid tutvustavate arutelude korraldamises.
    Avalikustamisel on reegel ? mida varem infot edastada, seda lihtsam on hilisema töö käigus. Kõige raskem on planeeringu koostamine, kui üks osapooltest proovib infot varjata. Esimene arutelu planeeringuga kavandatava tutvustamiseks tuleks korraldada kohe, kui on olemas topogeodeetiline alusplaan ja planeeringu algatamise otsus. Arutelul tuleb tutvustada tellija nägemust (eskiislahendust) soovitavast ehitisest, samuti omavalitsuse soove planeeringu koostajale. Arutelul osalejatel on õigus esitada osapooltele küsimusi.
    Planeerija ja keskkonnamõju hindaja kohustuste hulka kuulub mürataseme, liikluslahenduste, rajatavate tehnovõrkude ja -seadmete eripäraga arvesse võtmine koostatavas planeeringus. Lisaks põhimõtteliste tehniliste lahenduste väljatöötamisele peab detailplaneering andma ka tehnovõrkude ning servituutide seadmise vajaduse ja määrama alad, kuhu muinsus- ja looduskaitseliste piirangute tõttu ei tohi ehitada.
    Maa omanik peab arvestama, et detailplaneeringu koostamisel tuleb järgida kõiki seadustest tulenevaid piiranguid ehitustegevusele ja maakasutusele. Samas ei saa detailplaneeringuga antud ehitusõigust hiljem kahjutasu maksmata tühistada.
    Põhjamaades on levinud omavalitsustepoolne detailplaneeringu koostamine, et tagada eraomanikele tegutsemisreeglite kehtestamine. Näiteks on väärtusliku linnamiljööga aladel kehtestatud detailplaneeringuga piiranguid hoonete värvile, akende kujule ja materjalile, sissesõidu teede asukohtadele, piirdeaedadele, haljastusele jms. Siinjuures kehtib aga reegel ? kui eraomaniku tegevust tema maal või olemasoleva ehitise juures oluliselt piiratakse ja sellest tuleneb kahju, peab omavalitsus või detailplaneeringu koostamisest huvitatud osapool selle planeeringu kehtestamise järel hüvitama.
    Ehitusõigust ja maa sihtotstarvet on pärast detailplaneeringu kehtestamist võimalik muuta ainult läbi uue detailplaneeringu. Seega ei ole detailplaneeringuga otstarbekas määrata täpset hoone või rajatise kuju. Hea planeering jätab projekteerijale võimaluse projekti koostamisel hoone kuju korrigeerida määratud ehitusõiguse piires. Planeering peab küll olema siduv, aga mitte jäik, et sihipärast projekteerimist takistab. Omavalitsus peab korraldama ka planeeringu vastuvõtmise, vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja selle järgse avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu. Planeering ei ole siduv ega anna võimalust ehitada enne selle kehtestamist. Alles omavalitsuse volikogu otsus kehtestamise kohta annab garantii detailplaneeringuga määratava korra kehtivuse kohta. Enne planeeringu kehtestamist ei saa nõuda piirangute eest hüvitise maksmist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Apranga käive on aastaga veerandi võrra kasvanud
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Pevkur tahab ajateenijatele kodulaenu intresside hüvitamist
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.

Olulisemad lood

Novembris inflatsioon aeglustus Euroalas aeglustus inflatsioon 10 protsendile
Hinnatõus novembris püsis kõrgemal 20%, kuid oli pisut madalam kui oktoobris. Kuine hinnalangus pöördus aga uuesti tõusule.
Hinnatõus novembris püsis kõrgemal 20%, kuid oli pisut madalam kui oktoobris. Kuine hinnalangus pöördus aga uuesti tõusule.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.