Iren Naarits: Eesti elektriturul ei ole ruumi teise loogikaga mudeliteks
Elektrihinna langetamine ei ole ainult tootmisvõimsuste küsimus. See sõltub sellest, kas süsteem suudab vastu võtta lahendusi, mida praegune turumudel ette ei näe, kirjutab Tartu ülikooli doktorant ja energiaõiguse uurija Iren Naarits.
Lisaks olemasolevale avalikule kaasamisele on vaja luua turvaline ja struktureeritud keskkond, kus turuosalised saaksid konfidentsiaalselt tutvustada ideid, mis erinevad praegusest turumudelist, ütleb Iren Naarits.
Elektri hind ei ole Eestis ainult energiasektori teema. See määrab otseselt ettevõtete kulubaasi, investeerimisotsused ja toodete hinnad ning sealt edasi ka tarbijate ostujõu. Kui energia on kallis, kandub see läbi kogu majanduse.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Energiakriis võiks olla tõukeks, mis lõpuks äratab nii üksikisiku, ettevõtjad kui ka ametnikud ja poliitikud ning paneb taastuvenergia projektid päriselt sündima ja jänni jäänud regulatiivse keskkonna toimima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic energia valdkonna vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa elektrihinda kujundab üha enam kallinev gaas, mitte süsiniku hind. Kuni turu viimaseks tootjaks jääb gaasijaam, kandub selle kütuse geopoliitiline risk otse elektriarvele, kirjutab endine diplomaat Clyde Kull Äripäeva essees.
Ettevõtete jaoks tähendab iga seisma jäänud sõiduk kaotatud aega, katkiseid graafikuid ja lisakulu. Kui ettevõtte autopark koosneb mitmest sõidukist, võib isegi tavapärane hooldus või hooajaline rehvivahetus muutuda logistiliseks väljakutseks. Just siin tuleb mängu uus lähenemine – mobiilne autoteenus, mis liigub ettevõtte juurde kohale.