PM: Vesiveskite omanikud tahavad jahvatada jahu asemel elektrit

Tartumaa keskkonnateenistuse andmeil on Tartu maakonna jõgedele ja ojadele ehitatud läbi aegade 35 veskitammi, millest enamik on tänaseks täielikult lagunenud. Rohkem on säilinud veskihooneid, kus võiks taas jahu jahvatada, kui paisud ja sisseseade taastada.

Postimehe andmeil on kõige paremas seisus Tõravere vesiveski Elva jõe ääres, mis viimati tegi vee jõul nisupüüli ja mannat detsembris. Talve teise poole tulvaveed murdsid üheksa aastat tagasi taastatud puutammi katki.

Tõravere vesiveski omanik Kalev Oras plaanib purunenud tammi taastada, kuid keskenduda tulevikus elektri tootmisele. Viljaveski ei toida selle peremeest ära, sest harvaks jäänud veskilised sõidavad möldri manu pigem romantika- ja nostalgiajanust kui tarvidusest.

Ühes elektrijaamaga plaanib Oras rajada jõe äärde ka forellitiigid, investeerides kokku umbes kuus miljonit krooni. Rahatuge oma plaanidele loodab ta saada nii riigilt kui Euroopa Liidult.

Mõni kilomeeter Tõravere vesiveskist ülesvoolu on Peedu äsja taastatud veskitamm ning mõne aasta eest kokkuvarisemisest päästetud veskihoone. Erinevalt Tõravere veskist pole Peedul jahu jahvatatud üle 35 aasta. Seitsmekümnendate keskel suleti ka villavabrik.

Kompleksi üks omanikke Ülo Kaarna kinnitab, et Peedu veski ainus funktsioon saab tulevikus olla elektri tootmine. Eesti Põllumajandusülikooli teadlaste ja firma Enno Projekt lähteülesande järgi peaks olema võimalik Peedul käima panna 75-100-kilovatine elektrigeneraator.

Tartumaa esimene ajakohane vee jõul töötav elektrijaam võib valmida Rõngu jõe ääres Lõve vesiveskis, mis töötab juba 30 aastat elektri jõul. Veski omanik Tõnu Väärsi loodab, et asjade laabumise korral saab ta enda tarbeks voolu toota juba tänavu ning Eesti Energialt pole elektrit osta enam vaja.