Rahandusminister Harri Õunapuu ennustab, et ELiga ühinemisel võib suureneda toetuste maht kolm korda.
2001.aastal sai Eestit Euroopa Liidult toetust abiprogrammide - PHARE, ISPA ja SAPARDi - raames eri arenguprojektide läbiviimiseks 1,3 miljardi Eesti krooni ulatuses, mis on üle kahe korra suurem samast näitajast ülemöödunud aastal.
Toetuste saamise alusdokumendiks on riiklik arengukava, mis peab esitamiseks valmis saama 2002.aasta lõpuks. ?Selle dokumendi pearõhk on üksnes neil valdkondadel ja prioriteedel, mille arendamiseks soovime tulevase liikmesriigina kasutada Euroopa Liidu abi, mida meil on esimestel liitumisaastatel võimalik saada struktuurifondidest kuni 3,5 miljardit krooni aastas,? rääkis rahandusminister Harri Õunapuu tänasel rahandusministeeriumi infopäeval.
Alates 1992. aastast on Eestile eraldatud välisabi kokku 11,97 miljardi Eesti krooni ulatuses, millest Euroopa Komisjoni tagastamatu toetus Eestile moodustab 4,6 miljardit krooni.
Välisabi osakaal Eesti majanduses suurenes eelmisel aastal võrreldes 2000 aastaga 36%.