Mille poolest on infoweb.ee targem kui tarkade kogu?

Vastuse pealkirjas toodud küsimusele leiate tekstist. Aga kõigepealt üldiselt. Surfates internetis juba mitmendat aastat, näen ma, et Eesti internet on minetanud kopeerimismoe välismaa veebilehtedelt ning leidnud täiesti oma raja. Murdepunkt oli kindlasti kommenteerimisvõimalus. Mis siis, et abcnews.com-il ja slashdot.org-il oli see juba aastaid, meie nimetasime selle kollektiivseks ajuks ning aju asus sülge pritsima.

Negatiivse alguse vastukaaluks peab ütlema, et tänapäevaks on kõik aru saanud, et see on naeruväärne. Positiivse asjana lisan, et tänu Eesti väiksusele teame me täpselt, mida rahvale pakkuda. Halb kaob kiiresti ning hea jääb aastateks.

Ühe positiivse asjana on infoveebid liikunud portaali suunas. Kui ma internetti lähen, siis ma ju otsin sealt alati midagi. Kas uudiseid arvutimaailmast, kes kellega Eestis ei maganud või kus ma saan oma autot parandada. Vahel huvitab mind ka Microsofti kohtuskäik, aga kuna kohtud on sama aeglased nagu magavad kaamelid, siis selle kohta on uudiseid harva.

Aga portaalid ja nende lisad: infoweb.ee integreeris oma keskkonda 420 sõnaraamatut. Ilma naljata. Tõlkida on võimalik sõnu 22 keele vahel, see annab kokku 420 sõnaraamatut. Eksootilisemad on afrikaani ja tagalogi keeled. Nüüd tean täpselt, kuidas kaugeid külalisi emamaalt tervitada. Kuna see iTranslatori nimetusega tarkvara tekitas huvi, uurisin välja ka, kust Eesti mehed sõnaraamatud said.

Tegu on Soomes asuva ettevõtmisega, mis jagab seda suurt sõnaraamatute kogu välja. Infoweb.ee-s teete päringu, see läheb interneti kaudu keskserverisse ning teile saadetakse vastus. Lihtne.

Sõnaraamatuid täiustatakse pidevalt, eritähelepanu all on Euroopa Liidu keeled (Vaadake, läti ja leedu keelt pole! Ära tegime!) ning valdkondadest meditsiini-, tehnika-, arvuti- ning majandusoskussõnad ning kogu kupatusele lisaks veel sünonüümid. Sõnaraamat läbis ka nn kirillitsa teksti: aastaid on veebifirmad püüdnud teha veebi, kus ühel ja samal lehel eksisteeriks kõrvuti nii eesti täpi- ja lainetähed kui vene kirillitsa. Veebitegijad ? vaadake. Firmad, kellel on ?po russki? ja muu, küsige tegemiseraha tagasi.