Helenius ütles, et soovitab seda teha olukorras, kus Neivelt varjab jätkuvalt infot oma tehingute kohta ja iga päev tuleb välja uut infot.
Helenius ütles, et Neiveltile makstakse selle eest, et hoida Hansapanka välismaailma ees usaldusväärse ja puhtana. Kui Neivelt seda tema vastu esitatud süüdistuste tõttu teha ei suuda, siis tuleb tagasi astuda.
Heleniuse sõnul pole isegi tähtis, kas Neivelt on süüdi või ei ole. Hansapanga suurosaniku Swedbanki jaoks on peale panga aktsia hinna oluline panga imago.
Heleniuse sõnul ei oleks probleemi, kui tegemist oleks perefirmaga. Tema sõnul teeb olukorra keeruliseks see, et Neivelt on avaliku usalduse pälvinud isiku positsioonis, nii nagu ministrid või kõrged riigiametnikud.
Maksuameti endine peadirektor, laevafirma Hansatee finantsjuht Kalev Järvelill ütles, et Neivelti tehingutes on oma firmast laenu võtmine sigadus.
Järvelille sõnul ei tulnud asi varem välja, sest maksuametil polnud infot. Tema sõnul töötab maksuamet vastavalt laekunud infole ja kuivõrd maksustamisperiood on üks aasta, saab järeldusi teha alles pärast aruandeperioodi lõppu. Enne 1999. aasta keskpaika ei saanud maksuamet Neivelti tehingute kallale asuda.
Järvelill ütles, et ju siis Neivelti tehingus midagi ebaseaduslikku on, kui maksuamet ettekirjutuse tegi. Kuivõrd Järvelill pole ettekirjutust näinud, ei osanud ta midagi konkreetset asja kohta öelda. Tema sõnul saab maksuamet ettekirjutuse avaldada ainult Neivelti nõusolekul. Kui asi läheb kohtusse, saab sellest teada laiem avalikkus, kuna kohtuistungid on avalikud.
Investeerimisfirma Danske Capital Finland OY fondijuht Kustaa Äimä ütles, et Neivelti juhtum pole mingi suur asi, mille pärast muretseda. Äimä sõnul on tegemist vana asjaga, mida ei märka keegi. ?Ta on kõigest väikse vea teinud,? ütles Äimä. ?Nüüd tundub, et kärbsest tehakse elevant.? Tema sõnul ei hooli enamik investoreid sellest.
Danske Capital Finland on Danske Banki grupi ettevõte Helsingis, mis pakub soomlastele investeerimisvõimalusi muu hulgas Balti riikidesse. Firma haldab Luksemburgi, Danske Banki ja ING Panga fonde.
Eesti suuruselt teise börsifirma Eesti Telekomi juht Jaan Männik ütles, et ta soovitab Neiveltil jätkata. ?Minu nõuanne on jätkata,? ütles Männik. Ta soovitab proovida maksuametiga asi ära lahendada.
Männik ütles, et demokraatlikus ühiskonnas pole vaja Neiveltil tõestada, et ta pole kaamel. ?Neivelt on süütu, kuni ta pole süüdi tunnistatud,? ütles Männik. Ta lisas, et asi peaks lahenema kohtus.
Männiku sõnul on teine aspekt see, et omanik tunneb asja vastu huvi. Ta ütles, et kindlasti toimuvad jutuajamised omanikuga ja jätkamine peaks olema omaniku ja Neivelti otsus.
Männiku praktikas pole sedalaadi süüdistusi ette tulnud.
Hansapanga nõukogu liige Tiina Mõis ütles, et ei suhtu Indrek Neivelti tehingutesse halvasti ega hirmutundega. ?Mingit insaiderlust siin pole. Sellel on omad reeglid,? ütles Mõis. Tema sõnul on 1998. aasta kohta kõik numbrid, mastaabid ja kuupäevad sobivad.
Pärast teadasaamist, et Neivelt tegi tehingu vahetult enne augusti tulemuste avaldamist, ütles Mõis, et ta on ise nõukogu liikmena püüdnud pingsalt jälgida, et ei teeks tehinguid nn keelatud perioodil.
Mõis ütles, et temale kuuluvad Hansapanga aktsiad on suures osas tema kui eraisiku nime peal. Ta ütles, et pole ise laenu võtnud firmalt, millel seisab osa temale kuuluvaid Hansapanga aktsiaid. ?Olen firmale ise laenu andnud,? ütles Mõis. Ta ütles, et on firmale laenu andnud eri põhjustel, näiteks likviidsuslaenu.
Mõis ütles, et on Neivelti asjast rääkinud ka panga suurosaniku Swedbanki rootslastest esindajatega. Ta ütles, et rootslased suhtuvad asjasse mõistvalt ja nad ütlesid, et las Neivelt vaidleb oma asja ise lõpuni.
Swedbanki esindaja Hansapanga nõukogus Lennart Lundberg ütles, et Neivelt on Swedbanki oma tehingutest informeerinud, rohkem ei saa ta öelda.
Lundberg ütles, et ta ei saa kahjuks seda teemat kommenteerida, sest selline on Swedbanki poliitika. Samas tunnistas ta, et tal on asja kohta vähe infot.
?Ainuke asi, mida ma saan öelda, on see, et Neivelt on meid informeerinud,? ütles Lundberg.