Miks Eesti märgi puhul vaikitakse tegudest?

Tiina Tamman

8.mai Aripaevas selgitas Paavo Pettai, Eesti märki loonud grupi liige, et 13 miljonit krooni on tegelikult poolteist aastat kestnud protsessi, mitte selle märgi enese maksumus ja üritas siis selgitada, mis kui palju maksis.

Kõige enam maksis muidugi Interbrandi kui nõustaja kasutamine, samas polnud Pettai kirjatükis mitte mingit seletust selle kohta, mida kujutasid endast muud kulutused, sealhulgas näiteks ?tootmiskulutused trükistele? voi ?Eesti uldisem tutvustamine seoses Eurovisiooniga?, mis maksid peaaegu sama palju (4,763 miljonit krooni) kui Interbrand (4,788 miljonit).

Eestis on ju omajagu kirutud, et märk on kallis, ent kui tootmiskulutuste alla käisid ka trükised ja need on nüüd valmis, siis pole ehk märk sugugi kallis. Kuna Interbrand on Briti firma, siis voiks eeldada, et trükiseid saab ka Suurbritannias kusagil näha voi käega katsuda.

Ka ?Eesti üldisem tutvustamine? oleks võinud Suurbritannias kuidagi silma hakata.

Elan ise Londoni lähistel, ent ei saa küll öelda, et oleksin täheldanud Eesti nimetamist, mida võiks seostada Eesti tutvustamise või mõne trükisega.

Nii et milles seisnes Eesti tutvustamine ja kus seda tehti ning milliseid trükiseid valmistati ja kus neid levitati? Mina Paavo Pettai asemel küll ei vaikiks tegemiste koha pealt, vaid kirjutaksin neist uhkusega.