Lahja alkoholi tarbimine saab iga aastaga hoogu juurde

Veinitarbimine on viimasel ajal kasvanud 10 protsenti aastas. Kõige paremini lähevad kaubaks 30?50kroonised veinid. Seda tunnevad ka veinide transportijad. Kui odavate veinide jaoks on tarvis välja saata kuus kümneid veoautosid, siis kallimate jaoks pole tarvis rohkem kui kahte kolme. Ja rohkem kui tuhandekrooniste veinide jaoks piisaks vaid seljakotist.

Praegu tuleb juba ühe eestlase kohta veinimüüjatel aastas muretseda umbes 5 liitrit veini. Kokku müüdi eelmisel aastal 5 miljonit liitrit veini. ?Tarbimise koguse osas elaniku kohta on eestlased ameeriklastega ühel tasemel,? räägib hulgimüügiga tegeleva ASi Dunker veinispetsialist Kristjan Kaleviste. Kuid veiniriikidest on mõlemad maad kõvasti maas. Aasta keskmine veinitarbimise kogus on Eestis peaaegu kümme korda väiksem itaallaste omast ja kolm korda vähem kui soomlastel. Aga kõige enam armastavad veine prantslased ja argentiinlased, kelle arvele võib aastas kirjutada keskeltläbi 70 liitrit inimese kohta.

Iga aasta on nihutanud veini hinna alumist piiri veidi kõrgemale. Järjest enam kasvab keskklassi veinide, maksumusega 60 kuni 120 krooni, tarbimine. Nii peabki olema, räägib Kristjan Kaleviste, sest veinisõprade maitsemeel areneb. ?Mina olen nõus välja käima veinipudeli eest 200?250 krooni,? kõneleb veinispetsialistist Kaleviste, kes on alustanud samamoodi odavamatest venidest.

Paarisaja- kuni neljasajakroonises hinnaklassis on esinenud kõige sagedamini defitsiiti. ?Näiteks Jean Leoni 79. aastakäigu J. Leoni Gran Reserva 170 pudelist koosnev partii rabati käest hetkega,? meenutab Kaleviste. Mida kallimaks vein läheb, seda rohkem saab pudeli sisuga kaasa lisaväärtust, selgitab Kaleviste. ?Veiniga käib kaasa ka teadmine viinamarjade ja tootja kohta,? räägib ta.

?Võtsime seda veini kohe 12 pudelit, millest kuus on kuu aja jooksul ära müüdud,? räägib Gloria veinikeldri juhataja Imre Uussaar. Ta lisab, et veine maksumusega 400?500krooni müüb Gloria päevas umbes kümme pudelit. Iga aastaga tõuseb nõudlus järjest kallimate veinide järele. Kuid kõige kallim veinipudel, mis maksab 28 000 krooni, seisab veel korgi alla riiulis.

Veinitarbimise kasvuks prognoositakse jätkuvalt kuni 10 protsenti aastas. Aga mille arvel, kas vee, mahla, kangemate jookide või hoopis õlle arvel? Veinimüüja Kristjan Kaleviste sõnul pole veini tarbimine seni õlle arvel kasvanud, sest ka õlle müügikogus kasvab iga aastaga, tasa ja targu. ?Võimalik, et kangemate alkoholide arvel, kuid keegi täpselt ei tea, kui suur on salaalkoholi osa ning seepärast pole võimalik seda kinnitada,? räägib Kaleviste.