Maamaksu kujunemist saab igaüks kontrollida

Palju probleeme on tekitanud küsimus, kas maksuameti poolt maksumaksjale saadetud maamaksuteatel toodud maksustamishind on ikka õige ning kuidas seda kontrollida. Riigikohus on oma 1999. ja 2001. a otsustes leidnud, et kuna kohalik omavalitsus peab määrama maa maksustamishinna, siis selle toimingu tulemus peab olema maksumaksjale teatavaks tehtud. Kui maksumaksjale ei ole enne maksuteadet saadetud maatüki maksustamishinna kohta kohaliku omavalitsuse eelhaldusakti, ei ole võimalik maksuteatel toodud maksusummat kontrollida.

Sisuliselt tagab see seisukoht ühe olulise printsiibi rakendamise ? maksumaksja peab saama kontrollida maksuteatel toodud andmeid ? maatüki maksustamishinda ning selle põhjal arvutatava maamaksu suurust.

Eelnevatel aastatel võis mitmele kohalikule omavalitsusele ette heita seda, et maksumaksjaid ei olnud maksustamishinnast teavitatud, samuti ka maa korralise hindamise lõplikke tulemusi ei avalikustatud sellisel määral, et need oleksid igaühele kättesaadavad. Nimetatu tingis mitmel juhul väljastatud maksuteate tühistamise.

Maksustamishinna arvutamisel leiab omavalitsus hinnatsoonide kaardilt hinnatsooni, kuhu maatükk kuulub, ja maa väärtuste loetelust hinnatsoonile vastava ja maatükil esineva maakasutuse sihtotstarbe liigi või kõlviku väärtuse, arvestades maatüki suurusest tulenevaid erisusi, ja arvutab etteantud valemi põhjal maatüki maksustamishinna.

Arvutused, mida kohalik omavalitsus teeb, on kirjeldatud maa maksustamishinna arvutamise korras (valitsuse 22.05.2001. a määrus nr 179), millele on viidatud kõikidel 2002. a maamaksuteadetel.

Seega on maksumaksjal võimalik maksuteatel olevat maksustamishinda kontrollida, isegi juhul kui kohalik omavalitsus ei ole maksustamishinna väljaarvutamiseks võtnud vastu eraldi õigusakti.

Tehtud seadusemuudatuste alusel teeb kohalik omavalitsus maa maksustamishinna arvutamiseks korrutustehte selliste arvudega, mis on avalikult kättesaadavad maksumaksjale endale. Etteantud valem on toodud avalikult kättesaadavas õigusaktis. Korrutustehte tegemiseks vajalikele aktidele on maksuteatel viidatud ja hindamistulemusi kui sisulisi otsustusi on maksumaksjal seaduses sätestatud korras võimalik vaidlustada. Eraldi akti koostamist maa maksustamishinna arvutamiseks ja tähtkirjaga personaalselt igale maksumaksjale koju saatmist ei näe enam ette ükski õigusakt.

Lootuses pääseda maamaksu maksmisest vaidlustavad maksumaksjaid maamaksuteateid vaieldava juriidilise nüansi tõttu väites, et maksuteade ei ole õige, kuna kohalik omavalitsus ei ole maksumaksjale saatnud akti maksustamishinna arvutamise kohta.

Kuna maamaksuna tasutud summad lähevad reeglina maksumaksja enda linna või valla heaks, siis lõppkokkuvõttes on kannatajaks ikkagi maksu mittetasunud maksumaksja ise ja mitte ainult. Kannatajaks on ka kõik konkreetse valla või linna elanikud, kelle omavalitsuse eelarve maamaksu laekumata jäämise tõttu kõhnemaks jääb.

Eelhaldusakti nõudev inimene võiks järele mõelda, kui suurt osa tema kohaliku eelarve vahenditest hakataks sel juhul kulutama kõigile maksumaksjatele tähitud kirjaga aktide saatmisele, mis pealegi sisaldavad vaid kohaliku omavalitsuse poolt sooritatud korrutustehet, mida on maksumaksjal niigi võimalik igal ajal kontrollida.

Autor: Heli Kabin