Ametnike palgad sõltugu ainult majanduskasvust

Hoolimata ilusate silmade eest saadud nn tulemuspalgast ja pidevalt kasvavast keskmisest palgast pole meie riigi tippametnikud oma palgatasemega ikka rahul. Ja kes olekski, kui palga määramine on suures osas sinu enda otsustada. Mitmekordne seotus keskmise palgaga tahetakse asendada 25protsendise äkktõusuga ning siis jätta ametnike palgatase neljaks aastaks samaks.

Äripäeva arvates tuleb eliitametnike palgatõus siduda ei millegi muu kui majanduskasvuga, sest üksnes viimane suurendab ühiskonna rikkust, mille loomisel on oma osa kahtlemata ka ametnikkonnal. Kõik muud palgatõusu skeemid on varjamatu püüe haugata riigipirukast endale mitu magusat suutäit.

Eelmise aasta augustis kirjutas Äripäev juhtkirja, milles toetas rahandusministeeriumi ideed siduda riigikogu liikme palk (Rootsi ja Austria eeskujul) majanduskasvuga. Täna on selle koha pealt haudvaikus ? vist on 3,6protsendiline majanduskasv liiga väike taltsutamaks ametnikkonna üha kasvavat isu. Tõsi, minister Õunapuu siiski muretseb, et parlamendiliikmete, ministrite, presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kaitseväe juhataja ja kohtunike palga mitmekordne seotus riigi keskmise palgaga pole ehk õigustatud. See tõstab eliidi palka riskivabalt 11?12 aastas. Et riigialamad, kel samasugused privileegid puuduvad, seda heaks ei kiida, selleks ei tarvitse muidugi rahandusminister olla. Pealegi ei tähenda keskmine palk midagi: kui näiteks töötegijate arv väheneb rohkem kui 11?12, on keskmise palga tõus fiktsioon ja selle alusel välja makstud palk katteta raha.

Keskmise palgaga seotuse asemel tahab minister Õunapuu tõsta palku kohe 25 võrra ja järgmistel aastatel korrigeerida veel tarbijahinna- või pensioniindeksiga. Muidu võivat eliidi elujärg halveneda, nende leivatükk ja bensiiniliiter kallimaks minna. Huvitav oleks teada, millistel töötajate gruppidel on tänases Eestis veel palk inflatsiooniga seotud? Võib olla päris kindel, et niisugused ettepanekud suurendavad ülejäänud ühiskonnaliikmete meelepaha veelgi enam ja mõjuvad kõige ehtsama näkku irvitamisena.

Toimetusele jääb mõistetamatuks absurdsevõitu printsiip ise, et kellegi palk peab automaatselt, st töötulemustest sõltumata, kogu aeg tõusma. Avaliku halduse keskmine palgatase ületab terve riigi keskmist palka niigi tuhande krooniga. Eriti läbikukkunuks tuleb pidada tulemuspalkade süsteemi, veel ühte suutäit riigipirukast. Selle valguses iga ametnike tehtud uus ettepanek vaid kahandab reformide usaldusväärsust, tegu on murega valijate häälte pärast ehk valimiste-eelse kosmeetikaga.

Kui eesmärk on ametnikke paremini töötama stimuleerida, siis ainus mõeldav viis on siduda ametnike palgatõus majanduskasvu kui kõige objektiivsema näitajaga. Avalikul sektoril on ettevõtluse soodustamisel tähtis roll täita ja loodud lisaväärtus ongi avaliku sektori palgalisa. Mingit ühekordset palgatõusu enne majanduskasvuga sidumist olla ei tohiks.