PM: Ülikoolid mures õpetajakoolituse pärast

Ülikoolid hindavad seejuures suuremateks valupunktideks õpetajakoolituse ja magistri- ning doktoriõppe vastuvõttu, kirjutab Postimees.

?Kõige suuremad lahkarvamused on õpetajakoolituse kohtadega,? nentis haridusministeeriumi kõrghariduse talituse juhataja Heli Aru, ja kinnitas, et elu sunnib tõesti õpetajakoolitusse võetavate tudengite arvu kahandama.

Kõrghariduse talituse peaekspert Tiia Kurvits nentis, et kooliõpilaste arv järjest kahaneb ning samuti tuleb praegu noori õpetajaid koolidesse rohkem juurde, kui vanemaealisi pensionile läheb.

Esialgse plaani järgi tasub riik sügisest 668 tulevase põhikooli- või gümnaasiumiõpetaja õpingute eest, eelmisel aastal maksis aga 726 tudengi eest.

Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) rektor Mati Heidmets nentis, et riigi väljapakutud tulevaste õpetajate tellimus üllatab teda, samuti see, et Tartu Ülikooli (TÜ) õpetajakoolituse tellimus on TPÜst suurem.

Riigitellimuse projekti järgi telliks riik TÜ-lt õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse valdkonnas 342 õppekohta TPÜ 294 kõrval. Kurvitsa sõnul on arvutuste aluseks siiski mulluse vastuvõtu jaotus.

TÜ kuulutas vastuvõtuarvud ühepoolselt välja juba 16. mail, kuna ei soovinud abituriente riigitellimuse hilinemise pärast kauem teadmatuses hoida.

Õppeprorektor Volli Kalm nentis, et peamiselt läksid nende arvutused riigi omadest lahku just õpetajakoolituse osas.

Näiteks lubas ülikool pakkuda täiendkoolitust 110 töötavale õpetajale, riik pakkus välja aga 100 kohta. Õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse doktoriõppe kohti pakkus riik ülikooli soovitud nelja asemel vaid ühe. ?Aga bakalaureuseõppes on ministeerium meist üldnumbriga isegi ees,? lisas Kalm.