Allmann läbis selliaastad edukalt

Mida tähendab ühele arhitektile karjääri tegemine?

Arhitekti elukutse balansseerib kunsti, ratsionaalsuse ning tehnika piirimail. Minule on oluline milline on see ruum, mida olen kujundanud. Mida paremini see minu enda jaoks õnnestub, seda parem karjäär. See mida igapäevaselt mõistame ametiredeli all, saab arhitekti jaoks kiiresti otsa. Arhitektid alustavad enamasti oma firma loomisega.

Kas arhitekt peaks tegelema vaid ühes valdkonna ehitistega?

Millised projektid meeldivad teile endale kõige rohkem?

Ma põhimõtteliselt ei soovi neid töid, kus tellija ütleb, et tal pole kvaliteet oluline, et tal on vaja vaid projekti. Ma saan aru kui ta kaupleb hinna üle. Aga kui inimene ütleb, et teda kvaliteet ei huvita, siis tegelikult tähendab see seda, et tellijat ei huvita üldse kes sa oled. See on suhteliselt sage juhtum. Tihti taandub küsimus siiski hinnale. Nagu vist arhitekt Peeter Pere ütles, et eestlasele on tähtis, et ta elaks oma majas, aga mis asi see maja on, see pole enam tähtis. Sageli meenutavad need majad tüüpkortereid, mis on tõstetud kuskilt välja ja pandud 800m2 keskele täiesti valesti ilmakaarte suhtes. Automaatselt on seotud ära mingisugune lahend. Mina pean oluliseks keskkonda, isegi mitte seda kas elatakse korteris, majas või talus. Tunnen rõõmu nende projektide üle, mida projekteerisin 1999 aastal, sest need majad hakkavad valmis saama. Enda maja kõrvale paigutaksin villa Padisel, mida üritasin projekteerida loodust hoidvalt ja loodusesse sulanduvalt.

Kas teie karjäär on olnud ühtlaselt sujuv või on ette tulnud ka raskemaid hetki?

Minu raskeim otsus oli kui lahkusin "Hommikulehe" kujundaja hästi makstud kohalt ja läksin poole väiksema palga eest arhitektuuribüroosse n-ö noorem arhitektiks. Tööalaselt oli see väga selge otsus, ma teadsin mida ma teen. Valisin selle tee, hakates vaikselt arenema, õppides ära tehnilise poole ning kasvasin välja tegijaks. Teiseks variandiks karjääri teha on, et võidad konkursi ära ja siis vaatad, kuidas selle tehnilise poolega hakkama saad.

Kuidas näevad välja teie tööpäevad ?

See on asi, mida peaks abikaasa käest küsima. Üldiselt on mul tunne, et selles ametis on võimalik kaela murda kui ise joont vahele ei tõmba. Teisalt, tundides võib mõõta lauatagust tööd, kuid mõttetööd tundides mõõta ei saa. Sageli panen kell üks öösel oma kabinetis tule põlema ja võtan paberi või 'laptopi' ning leian mõnele tööle uue lahenduse.

Kui palju on teil kasu olnud kooliharidusest?

Teadvustasin endale juba Kunstiakadeemia ajal väga selgelt, et koolist praktilist haridust ei saa. Tallinna Kunstiakadeemia esindab eelkõige seda suunda, mis propageerib mõtlemist ja loovust enam kui tehnilist teostust. Antakse väga tugev baas enesearendamiseks ja kooli poolt kingitakse kaasa mõtlemisvõime. Seetõttu valisin enda jaoks tee, kus alguses oli enam kui kolme aastane õpipoisi aeg tugeva arhitekti käe all.

Millised on arhitekti enesetäiendamise ja koolitamisvõimalused?

Ühel teatud hetkel teoreetiline täiendamine raamatute lugemine ja filosoofiate uurimine ammendab end. Parimal juhul muutud keskpäraseks kriitikuks, tõmmates paralleele mis millega sarnaneb, kust miski tuletatud on, aga see pole midagi enamat. On kummaline, aga kui tahad end harida, pead käima ise erinevates keskkondades. Tuleb viibida erinevates hoonetes või hoonete vahepeal ja tajuda, kuidas sa seal end inimesena tunned. Kas need hooned tapavad sind? Kas need annavad sulle jõudu? Mis moodi see töötab või ei tööta?

Kui suur on konkurents arhitektide vahel?

Eestis on praegu kuskil 500 tegevarhitekti ja sadakond neist on tuntumad, raske öelda kes tipus on, sest see on pidevalt muutumises. Eesti rahvas võiks olla õnnelik, et meil on palju andekaid arhitekte ja me ei pea seda üldse häbenema. Kahetsustundega peab nentima, et viimasel kahel-kolmel aastal on siinsel arhitektuurimaastikul vaikselt arenenud nn pakendikultus, palju on imporditud läänest neljanda, isegi viienda järgu tegijaid, kes projekteerivad siia keskpärasel tasemel kaheksakümnendate stiilis hooneid.

Miks välisarhitekte ikkagi kutsutakse?

Uhke on ju öelda, et minu maja projekteeris Saksa arhitekt. Ma siiralt ootan seda aega kui Eesti investor tellib hoone mõnelt tõeliselt maailmanimelt. Lähinaabrid soomlased saavad uhkustada näiteks Steven Holly projekteeritud kunstimuuseumiga. Tõelist maailmanimede plejaadi kohtab aga näiteks Madalmaades, kus kõrgetasemelise arhitektuuri soosimine on lausa riiklik poliitika. Amsterdami Renzo Piano projekteeritud Nemo nimelist tehnikamaja külastatakse väga paljuski selle maja tõttu ja näitus on täiesti sekundaarne. Analoogseid näiteid võiks tuua ka kontorimajade ja eramute puhul. Kui me saaksime Eestisse mõne sellise maailmanime, oleks see üks märkidest, mis seoks meid üldise kultuurikontekstiga. Võiks tekkida omaette arhitektuuriturism.

Millised isikuomadused peaksid ühel arhitektil olema, mis teda toetaksid?

Üks ehitaja ütles mulle, et ma olen üks väheseid arhitekte kellele võib hommikul kell 10 helistada ja kes siis enam ei maga. Kahju ongi sellest, et Eestis on palju häid arhitekte, kes pole saanud ennast mahutada igapäevasesse ärirutiini ja seoses sellega on kaotanud palju töid. Siiski on oluline ikkagi loomingulisus ja alles teisel kohal kohusetundlikkus. Seda seetõttu, et arhitekt vastutab ka ühiskonna ees. Tehtud töö jääb aastakümneteks näha mõjutades alateadlikult tuhandeid, miljoneid inimesi.

Milline on teie edu valem?

Ma ütlen, et kõik ei sõltu meist enestest ja kõik ei ole loogilises sõltuvuses sellega mida teeme. Palju oleneb ka sellest, mis on väljaspool meid. Olen enda poolt teinud parima, vahel on sellest piisanud, vahel mitte. Leian, et minu puhul on olnud valdavalt piisav. Mis on vajalik ja oluline, seda ma katsun hästi teha.

Kas kujutate ette ennast mingil muul erialal?

Ei, olen omatööga väga rahul. Tõeline õnn on teha tööd mis sulle meeldib ja mis on ühtlasi ka mu hobi.

Kuidas taastute ja kas jääb veel aega teisteks hobideks?

Tennis ja sulgpall meeldivad mulle. Arvan, et olen ära tüüdanud mitmed autosalongi müügimehed. Mulle meeldivad asjad mis on tehniliselt täiuslikud ja millel on ajas püsimajääv disain. Nii et teatud autosalongides olen sage külaline. Nii lõõgastungi vahel tööpäeva keskel mõne uue BMW mudeliga tutvudes või lihtsalt Ülemiste ääres jalutades.

Mida arvate end tegevat viie aasta pärast?

Keegi mulle kunagi ütles, et Indrek, tervet maailma Sa ei jõua nagunii ära projekteerida. Proovin siis teha nii palju kui suudan. Soov on minna Eestist välja ja ühe suurema tööna rahvusvahelise firma peakontori projekt Taanis on juba tehtud koos sisekujundusliku kontseptsiooniga kogu kontsernile. Järgnevaid töid on ka silmapiiril.