Soodne töökeskkond on tähtsam kui palganumber

Heast palgast üksi ei piisa, et värvata endale häid ja lojaalseid töötajaid. Keskkond, kus oma igapäevast tööd teha, ning suhted kolleegidega võivad osutuda määravamaks, kui esmapilgul arvatagi osatakse.

Selletõttu tuleks motivatsioonile kui tervele süsteemile omistada piisavalt tähelepanu ja rahulolematuse ilmnemisel teha kõik endast oleneva, et õhkkond muuta taas turvaliseks. Motivatsioonile on viimaste aastakümnete juhtimisteooriates omistatud üha enam tähelepanu seoses asjaoluga, et on hakatud mõistma, kui tähtis on inimtegur iseenesest.

Läbi aegade on motivatsiooni püütud defineerida mitmeti, kuid käsitluse teeb keeruliseks asjaolu, et tegemist on meile nähtamatu protsessi ja teguritega, mille mõju võib vaid aimata, mitte silmaga näha. Kui töötajad seavad endale eesmärgid, mida nad püüavad saavutada, siis motivaatorid oleksid vahendid (palk, soodustused, tunnustus), mida ettevõte oma töötajate vajaduste rahuldamiseks saab rakendada.

Vältimaks aga töötajate võimalikku rahulolematust madala palga pärast, peaks iga ettevõtte juhtkond ise hea seisma selle eest, et töötajad mõistaksid, millest nende töötasu koosneb. Kaudselt arvestatakse ju palga hulka lisaks rahalistele maksetele ka personali heaks tehtud kulutused ? nii premeerimisele, ergutamisele, koolitusele kui ka lisasoodustustele kulunud summad.

Sellest üksi on vähe, kui juhtkond seda teab. Hoopis tähtsam on, et töötajad seda mõistaksid ja kõike päris iseenesestmõistetavana ei võtaks. Olulist osa etendab siin aga info liikumine, millest suurel määral oleneb ettevõtte sisekliima ja mille toel ka paljud teised mittemateriaalsed ja esmapilgul hoomamatud tegurid toimivad.

Autor: Kai Põldvee-Mürk