Kink lisab maksukoormust

Tavapäraste müügi- ja reklaamikampaaniate käigus jagatud kingituste eest on ettevõtja tihtilugu kohustatud maksma makse, kusjuures kingituste maksustamine sõltub firma ettevõtluse iseloomust, kulutuse teinud isikust, kingituse saajast, reklaamitavast objektist jne.

Kingituste maksustamist reguleerivad tulumaksuseaduse § 48 ja 49, kusjuures kingituste ja annetuste tegemise eesmärgid pole olulised ? maksustatakse ikkagi kõik ühtemoodi. Vahe on ainult selles, kes teeb kingituse ja kes on saaja.

Kui tööandja annab oma töötajale näiteks pastapliiatsi, siis:

- Tööandja peab töötajale tagama tema tööks vajalikud vahendid, milleks on ka pastapliiats. Firma ostis töötajate tarbeks pastapliiatseid ja trükkis nendele firma logo ning jaotab need oma töötajatele. Siinkohal pastapliiatsite ostuks tehtud kulutustelt maksukohustust ei teki. Tegemist on kahe ettevõtluseks vajamineva kuluga, millega ühelt poolt tagatakse kirjutusvahend töötajatele ja mis teiselt poolt on reklaamikulu.

- Tööandja ostab teatud töötajale kingituseks pastapliiatsi ja sellele trükitakse firma logo. Kulutus pastapliiatsi ostmiseks on erisoodustus ja kulutused logo trükkimiseks on firma ettevõtluse kulu.

- Firma tegeleb kontoritarvete vahendamisega ja annab töötajatele tasuta firma logoga pastapliiatsid. Logole tehtud kulutused on ettevõtluskulu ja pastapliiatsid erisoodustus, kuna asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse, mille realiseerimine (osutamine) on tööandja põhitegevuseks või üheks põhitegevustest, tasuta üleandmist loetakse erisoodustuseks. Erisoodustuse hind on asja müügihind, millega sarnane asi, väärtpaber, varaline õigus või teenus realiseeritakse (osutatakse) samas koguses ning samal ajal kolmandatele (tööandjaga mitteseotud) isikutele.

Kingituste tegijaks on residendist juriidiline isik ja saajaks temaga mitte seotud füüsiline isik.

Kõik füüsilistele isikutele tehtud kulutused kingitustele kuuluvad maksustamisele, v.a seaduse § 49 lg 11 füüsilistele isikutele kingituse eesmärgist lähtuvalt tehtud kulutused, kui kingituse tegijaks on nimekirja kantud mittetulundusühingud, sihtasutused ja kirikute registrisse kantud juriidilised isikud.

Kingituste tegijaks on residendist juriidiline isik ja saajaks mitteresident (füüsiline või juriidiline isik). Kõik kulutused, mis on tehtud seoses kingituste ja annetustega mitteresidentidele, kuuluvad maksustamisele täies ulatuses.

Kingituste tegijaks on residendist juriidiline isik (v.a nimekirja kantud mittetulundusühingud ja sihtasutused, erakonnad, Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidilised isikud) ja saajateks on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ametiühingud, ametiühingute liidud, ametiühingute keskliit.

Kõik kulutused kingitustele ja annetustele on maksustamisel piiratud 2 maksumaksja sama kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete kogusummast.

Kingituste tegijaks on residendist juriidiline isik (v.a nimekirja kantud mittetulundusühingud, sihtasutused, erakonnad, Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude juriidilised isikud) ja saajateks on:

- valitsuse poolt nimekirja kantud mittetulundusühingud ja sihtasutused;

- erakonnad;

- Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidilised isikud;

- riigi või kohaliku omavalitsusüksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus- või sotsiaalhoolekandeasutused;

- kaitseala valitseja.

Tehtud kulutused kingitustele ja annetustele on maksustamisel piiratud kolme protsendiga maksumaksja sama kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete kogusummast.

Kingituse tegijaks on residendist juriidiline isik ja saajateks residendist juriidilised isikud, v.a punktides 4 ja 5 toodud isikud.

Tehtud kulutused kingitustele ja annetustele kuuluvad maksustamisele täies ulatuses, olenemata kingituse või annetuse eesmärgist.

Kingituse tegijaks on residendist juriidiline isik ning saajateks riigi või kohaliku omavalitsuse asutus.

Tehtud kingitused ja annetused maksustamisele ei kuulu.

Kingituse maksustamisküsimus käibemaksuseaduse (KMS) alusel tekib, kui kinkija on käibemaksukohustuslane. KMS § 14 lg 5 kohaselt on kauba tasuta või harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise, samuti teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga osutamise korral maksustatav väärtus kauba võõrandamise või teenuse osutamise aegne keskmine kohalik müügihind (turuhind).

Turuhinna alusel leitakse käibemaksusumma ka juhul, kui käibemaksukohustuslane annab tasuta kauba või osutab teenust oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele. Turuhind määratakse ja käibemaksu arvestatakse sel juhul vaid siis, kui vastav sisendkäibemaks on KMS (§ 20) kohaselt oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvatud (KMS § 3 lg 1 p 2).

Eraldi on KMSis sätestatud juhud, kui kingitakse kaupa reklaami eesmärgil ettevõtluse huvides. KMS § 3 lg 2 punkti 8 kohaselt ei teki käivet ettevõtluse huvides kauba, mille väärtus ei ületa 50 krooni, üleandmisest reklaami eesmärgil. Reklaami eesmärgil tasuta antav kaup kulubki ettevõtluse tarbeks. See on käsitletav kulutusena tulevikus tekkiva maksustatava käibe tarbeks. Seetõttu tohib selliste kaupade sisendkäibemaksu ka maha arvata.

Näiteks kui ettevõte tellib oma reklaamiga kaunistatud pastapliiatseid 100 tk ostuhinnaga 30 kr+käibemaks ning 50 neist jagatakse potentsiaalsetele klientidele ja 50 kirjutusvahendit kasutavad ettevõtte töötajad töövahenditena, ei tulene pastapliiatsite klientidele jagamisest käivet, kuid nende soetamisel tasumisele kuuluv sisendkäibemaks on seadusega lubatud maha arvata. Käive pole ka ülejäänud 50 kirjutusvahendi oma töötajatele kasutada andmine ? see on tavaline kulutus, sest töötaja peab kirjutusvahendiga varustatud olema.

Kui aga ettevõttel on vaid kaks töötajat, pole 50 pastapliiatsi kulumine nt kalendrikuu jooksul usutav. Ja kui juhataja viib 20 neist koju lastele koolitarveteks, pole selliste pastapliiatsite võõrandamine enam ettevõtlusega seotud ja nendelt tuleb turuhinda arvestades käibemaksu maksta.